Muinasjutte peetakse juhusliku fantaasia viljadeks, kuid asjatundjad leiavad neist erinevaid seaduspärasusi ja reegleid. Georges Dumézil, prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane, leiab muinasjuttudest teatud loogika alusel korduvat kolmikjaotust, mille algpõhjuseks ta peab lugude päritolu hüpoteetilisest indo-euroopa algkodust.

Kolmikjaotust saab muinasjuttudest leida igaüks, alljärgnev on väikseks juhiseks selle märkamiseks.

Peamine jaotus: 1. Preester; 2. Sõjamees: 3. Kaupmees/ käsitööline.

See tähendab, et ühiskond koosneb kolme liiki liikmetest, aga ka seda, et kui inimene tahab olla õnnelik, peavad kõik kolm tema elus hästi toimima. Vihjeid sellisele jaotusele võib leida budismist, hinduismist, viigingite või keltide pärimustest ja mujalt.

1. Preestri toime valdkonnad on loomine, religioon, teadus, nõidus, kultus, maagia, suhtlemine jumalate tagatise abil (õigus, haldus), pitser, pitsat, kuningavõim vastavalt jumalate tahtele või soosingule, tarkus.

Preestri toimet märgivad muinasjuttudes: moraal, kultuskarikas, eriline kivi, kotkas, tark olend, vanamees, tark mees taskus, tarkade kivi, pühakiri ja ohvritalitlused, vesi, allikas, kaev, lonkamine, jala vigastamine. Preestroi toimega seostuvad hädad muinasjuttudes on näiteks vale, halb ohver või lepingu rikkumine.

2. Kaupmehe ja käsitöölise toime valdkonnad on säilimine, muutumine, viljakus, toit, rikkus, tervis, rahu, meelelisus ja ilu.

Kaupmehe ja käsitöölise toimet märgivad muinasjuttudes majanduslik huvi, ader ja ike, katel, lauake kata end, küllusekarikas, lõppematu leib või muu toiduaine. Selle toimega seotud hädad on viljaikaldus, halb toit, mürk, nälg, inimeste suremine.

3. Sõjamehe toime alla kuuluvad valdkonnad on häving, füüsiline ja toores jõud ja selle kasutamine (eelkõige sõjategevuses), muutused, uuestisünd. (Indo-euroopa jumalate sõdades ei ole võitjaid, vaid luuakse ühtsus, mis toetub vastastikkustele kokkulepetele.)

Sõjamehe toime tunnused muinasjuttudes (ja loomulikult ka müütides, eepostes, pärimustes jne) on kirg, kirves, oda, vibu, haamer, vasar, mõõk, tuli, piksenool. Sõjamehe toimega seotud hädad on vaenlane, allaandmine ja üldse igasugune sõjategevus.

Sarnane jaotus on ka jumalate puhul: tarkusejumalad (võim), viljakusega seotud jumalad (sh ilu), sõjajumalad (sh kirg, armastus).

Muinasjutukangelastega võib juhtuda näiteks nii:
– ühes kuningriigis oli kaev kuiv, teises viljaikaldus ja kolmandas sõda.
– kuningapojast sai kokapoiss või aednik, siis sõjamees ja lõpuks valitseja.
– kuningapojal oli 3 abilist. 1 jooksis kiiremini, kui tuul, teine oli võitmatu ja kolmas jaksas turjal kanda kogu halva kuninga vara.

Milliseid toimed märkad siin:
– kuningapoiss tunti ära, sest tal oli pitser laubal ja jalg haavatud.
– karjapoiss sai kuningaks, sest oskas rääkida kõige parema vale.
– kuningast sai lootsikuvedaja.
– esimeses kuningriigis ei kandnud õunapuu enam vilja, teises oli kaev kuivanud ja kolmandas tuli võita kuri hiiglane.
– rumal vend pidi raiuma tamme (kirves), kaevama kaevu (labidas) ja valvama jäneseid (tantsima panev pill).
– rumal kangelane sai endale imevahendid: hobune, laudlina ja kepp.

Kasutatud kirjandus: http://www.folklore.ee/seminar/dumezil11.html

———-

Põhja piiril seisis pere,
Tugev talu kaljudella
Taara tammemetsa ääres,
Pool veel seisis metsa peidus,
Teine pool lausa lagedal.
Peres kasvas kolme poega,
Taaralaste taimekesi.
Üks neist veeres Venemaale,
Teine tuiskas Turjamaale,*
Kolmas istus kotka selga,
põhjakotka tiiva peale.
See, kes veeres Venemaale,
Kasvas kauniks kaubameheks,
Poepoortide punujaks.
See, kes tuiskas Turjamaale,
Sirgus vapraks sõjameheks,
Tõusis tapri taotajaks.
See, kes sõitis kotka seljas,
Põhjakotka tiiva pealla,
lendas palju, liugles palju,
lendas tüki lõuna poole,
Teise tüki tõusu poole,
Sõitis üle Soome mere,
liugles üle Läänemere,
Veeres üle Viru mere,
kuni õnne kohendusel,
jumalikul juhatusel
Kotkas kõrge kalju peale
Viskas mehe Viru randa.

“Kalevipoeg” Fr. R. Kreutzwald, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935, lk 16.

* Norra