Arhiiv kuude lõikes: aprill 2024

Korporatiivusk

Jungiaanid on üle 20 aasta meile erineval moel selgitanud tänase düstoopia tagamaid. Robert (L.) Moore, raamatu „Kuningas, sõjamees, maag, armastaja“ üks autoreid räägib korporatsioonist, mis on hõivanud koha, mis varem kuulus kogukonnale. Märksõnad Moore 4-osalist loengust „Jungi psühholoogia ja piibel“ (peamiselt 2. ja 3.), sulgudes minu täiendused.

– korporatiivusk – usk sellesse, et ideaalne maailmakord saavutatakse korporatsiooni abil. Tegemist fundamentaalse usuga, mis agressiivselt hävitab teisi uskumusi. Ainult ühes osas teeb korporatiivusk teistele uskudele järelandmisi – nad võivad rääkida sotsiaalsest eetikast, aga ei või rääkida tegelikust eetikast ega puudutada hingelist (hinge). (Teisitimõtlejad on vandenõuteoreetikud. Korporatiivusk katsetas paar aastat tagasi isegi oma passi ja keelas osade ühiskonnas olevate teenuste tarbimise mittekorporatiivusklikele.)

– ateistlik linn. Religioon ja hingelisus pole korporatiivusu seisukohalt olulised, seetõttu on heaks keskkonnaks ateistlik linn. Linnal on mitmed head lõhkuvad omadused. Ka ülikool asub ateistlikus linnas ja seetõttu pole seal kohane rääkida vaimsusest, mis on teadagi ebausk. Jeesuse puhul on näiteks esiplaanil tema ajalooline isik ja ta on tavaline moraaliõpetaja omamata kosmilist või muud üleloomulikku tähendust.

– korporatiivsõda. Nagu kõik fundamentaalsed religioonid, nii ka korporatiivusk õigustab oma sõdu mõne vaimse välgatusega, mille nad on kaaperdanud, mille sõnumit nüüd omal moel kontrollivad ja mille abil rahvalt frantsiisi nõuavad. Valitsustele annavad järjest enam sisendeid kurjategijad. Gängid on hästi organiseeritud ja kõrge tehnilise taibuga. Neil on palju raha, aga vähe teadlikkust. Seetõttu käib sõda teadlikkuse vastu (mis olekski parem vahend infosõjas kui näiteks tsensuur?).

– korporatiivpühadus – püha frantsiis tähendab seda, et seda, mis on püha, otsustab korporatsioon. Kuna inimesel ei tohi olla isiklikku vaimset kogemust (et teda ei heidetaks korporatiivühiskonnas kõrvale kui usuhullu), siis korporatsioon müüb talle indulgentse oma suurepärasusest – inimesel on suurepärane võimalus rikkaid inimesi imetleda, korporatsiooni usaldada, meelt endast lahti lahutada, korporatiivprobleemides orienteeruda ja seisukohti võtta jne. Kurat võib tsiteerida pühakirja, kurjus värbab kõike ja kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Oluline, et kaoks inimese võime märgata kurjust ja sellele vastu astuda.

– korporatiivmeelsus – meelsus olla klient (consumer mind) annab võimekuse olla korporatiivmeelsuses (corporate mind).

– korporatiivteadus – ratsionaalne dogmatism, kus puudub hingelisus. See arenes välja paralleelselt trükitööstusega. Sobilik filosoofia korporatiivteaduse toetamiseks on sekulaarne filosoofia, mille abil ratsionaalne dogmatism luuakse. Fundamentaalne seisukoht: „ma kontrollin teid ja vaatan, kas te mõtlete täiesti täpselt vastavuses selle dogmaga“. Dogma kui õige mõtlemise aseaine juures on iseloomulik, et inimkogemus ei oma väärtust ja et inimesele antakse leiva asemel kive. (Tänasele korporatiivteadusele tuleks lisada, et ülikoolid peavad rahastust soovides väljendama korporatiivdogma ja juhised saadakse korporatiivmeediast).

– korporatiivdilemma. Loomulikult võib korporatiivkodanik ka natuke mõelda. Nimelt ta võib võtta seisukohti selles, kas on õigem tegeleda nn liberaalse teoloogiaga, mille all mõeldakse korporatiivset sotsiaaltööd või ratsionaalse dogmatismiga. Tähelepanu seejuures ei tohi pöörata sellele, et mõlemad on ratsionaalse dogma aspektid, sest ka sotsiaaltöö saab ainult sellest lähtuda.

– korporatiivtõde – kõik väärtusliku saab panna mikrokiibile.

– korporatiivkaubandus. (Korporatiivprohvetid näevad inimese elu mõttena kaubanduslikku st tarbijalikku ekstaasi.) Mac-maailmas mõtlevad korporatiivkodanikud sellest, kuidas luua kõige paremat hamburgerit. Oluline on kasum, uutele turgudele tungimine, oma turuosa saavutamine ja hoidmine, konkureerimine. Sa tahad välja mõelda kõige paremat turundust.

– korporatiivpsühholoogia – kurjust maailmas ei eksisteeri. Selle asemel on (manuaal 4, kus) diagnooside kirjeldused. Kurjus pole osaks inimesest, vaid tüütu väline lisand, mille saab tablettidega ära võtta, sest inimene on bioloogiline masin ja stress on lihtsalt ajukeemia talitlushäire. Kuna inimene on bioloogiline masin, on kurjus asendatud sõnaga „häire“ (disorder). Kui sulle tundub, et sinu elul on kõrgem eesmärk, siis paneb korporatiivpsühholoogia sulle lihtsalt diagnoosi (kui korporatiivmeedium ette ei jõua).

– sõda demokraatia vastu – ka sõna „demokraatia“on korporatiivusk fransiisistanud ja nõuab, et selle all mõistetakse korporatiivdogma tunnistamist. Lihtne näide – kuna korporatiivtööstuse alla käib ka sõjatööstus, siis ei tohi seda kahjustada. (Seetõttu ei mäleta enam keegi, mida see sõna tegelikult tähendab.)

– sõda looduse vastu. (Eestis hea näide Eesti Riigi Metsaahistamise Keskus, mis ühtlasi ahistab suuremat osa eestlastest, aga ratsionaalsete argumentide tõttu nad saavad seda ahistamist jätkata).

– sõda südametunnistuse ja valitsuste vastu. Esimene käib kohtutes, teisel juhul maailma organiseeritud kuritegevuse sündikaadid hirmutavad valitsusi. Gängid on hästi organiseeritud ja nüüd on neil rahvusvaheline tase.

– sõda vaesuse vastu. Marksistid seavad uue despootliku korra. (Samuti globalism).

(- korporatiivmeedia alias peavoolumeedia – ainuõige tõesõnum. Agenda, mis on kooskõlas dogmaga.)

(korporatiivdiktatuur – peamiselt raha vargusele suunatud diktatuur, kus korporatiivmeedia loob probleemi (ignoreerib, et Fergussoni mudel oli pettus), siis korporatiivallharu, näiteks korporatiivmeditsiin, loob lahenduse (erafirmas tehakse katse, kus raha puudusel vaid 7 päeva loetakse testitava preparaadi andmeid, välditakse testi teadusasutuses, test ei pea vastama teaduses kehtivatele nõuetele jne), ametnik peab ainuisikuliselt vastu seisma korporatiivsurvele (EU-s anti sellele poolfabrikaadile vaktsiini staatus mõne inimese allkirjaga) ja suured rahasummad tõstetakse jõuga välja riigikassadest korporatsioonidesse.)

Rober L Moore näitab ka teed välja sellest korporatiivhullusest:

– aseta end inimeste hulka, kes usuvad, et sellel planeedil on veel lootust ja et sa oled võimekas kandma missiooni selles suunas liikuda. Tuleb aktsepteerida oma elu kangelase aspekti ja mõista, et elad kairose ajal.

– Püha. Kuigi korporatsioon kasutab püha frantsiisi, siis tegelik pühadus on selles keelatud. Näiteks, kui inimese elul puudub mõte, siis tegelikult ta ei oska seostuda pühaga. Kuigi me ei märka, püüab püha iga päev uuesti meid sellest hullusest välja tuua. Arhetüüpselt – fööniks alati tõuseb tuhast. Püha väljendub igal pool. Ta murrab sisse mitte seal, kus on rahaline või poliitiline võim, vaid läbi kogukonna. Püha murrab sisse marginaalsest mitte suurepärasest kohast. Inimene peab saama isikliku seose pühaga.

– Teadlikkus. Aeg ohvrikompleksi jaoks on läbi. Tuleb olla teadlik, juhtida oma elu, teha sisemist tööd. Ei tohi enam teisi idealiseerida – valitsust, religiooni, liidreid.

– Hingelisus. Meie hinges olev kulla leidmiseks tuleb leida kangelane iseendas, kes seljatab domineerimise hävitava jõu. Õige hingelisus tõstab sind kõrgemale. Inimene tõstetakse tema tavalisest, depresiivsest minast keskendunud minaks. Vihkamist õhutav pole see õige hingelisus. Õige hingelisus ei loo mitte kaootilisust, vaid korda, annab julguse mitte hirmu, annab armastuse ja energa, ühendab hõimu. Rahu ärevuse asemel, kirg õigluse järgi.

– ratsionaalse mõtlemise kõrvale arendada kujutlusvõimet. See on intuitiivne võimekus, mis ei kasuta toimimiseks loogikat ja mõistust.

– palve ja rituaalne seos pühaga.

Kahjuks pole loengud hetkel lingitavad, aga paiknevad näiteks siin: https://robertmoore-phd.com/index.cfm/product/145/jungian-psychology-and-the-bible-complete-set.html