Author Archives: kairi

Autorahva mõtteterad

Leave a reply

Jõuluajal teavad paljud pajatada päkapikurahva tegemistest, kuid meie hulgas liigub kogu aasta teinegi salapärane seltskond – autojuhirahvas. Kuskilt nad tulevad ja kuhugi lähevad. Allpool olevad mõtteterad aitavad neid paremini tundma õppida.

Risttee

  1. Elu on kui autosõit – kui ristteel pöörad valesti, on keeruline õigele teele tagasi saada.
  2. Kui sa enne ristteed hoogu maha ei võta, pole muud valikut kui sõita otse.
  3. Teeristil on kolm võimalust: sa võid pöörduda, jätkata või ära pöörata.
  4. Ära looda välisele – kõige olulisem ristmik võib välja näha väga tagasihoidlik.

Teekond

  1. Üks asi on käivitada ja teine alustada sõitu.
  2. Teekonda ei alustata tühja paagiga.
  3. Kui teekond muutub rutiinseks, tasub natuke tankida.
  4. Ootamatust takistusest möödumine on raske, aga veel raskem pärast juhitavus tagasi saada.
  5. Kaugtuled näitavad kõike, mida hetkel teadma pead.
  6.  Kui tagasivaatepeeglis näib elu kaunim, vajab esiklaas puhastamist.
  7.  Peateel ja kõrvalteel on omad eelised. Enne liikuma hakkamist otsusta, kummal seekord kulged.
  8.  Kui soovid, et teised teaks, mida sa kavatsed, näita lihtsalt suunatuld.
  9.  Tõeline vabadus on see, kui sõidad teel, millel pole ühtki kaasliiklejat.
  10.  Ümbersõit tähendab peagi puhast rõõmu korda tehtud teest.
  11.  Libe tee on raske vaid alguses, aga seda iga kord.
  12.  Tupikusse ei pea jääma. Sealt saab välja ainult sama teed kaudu nagu tulid.
  13.  Kui tee on jäänud kitsaks, tuleb hekki pügada.
  14.  Võõrastes linnades liigud peamiselt peatänavatel, kodulinnas kõrvalteedel.
  15.  Pesula eemaldab kihi, mis varjab nii auto ilu kui kriimustusi.
  16.  Ummikus oled koos nendega, kes on sinuga samal lainel.
  17.  Õigel teel olemine ei garanteeri, et liigud õiges suunas.
  18.  Inimesi on kahte sorti. Ühed tagurdavad enne parkimist ja teised parklast sõitu alustades.

Religioon

  1.  Mida tähendab olla zen? Keset tipptunniliiklust näha, et inimesed on ilusad ja head.
  2.  Sünkroonsus oli see, kui sõitsid läbi kesklinna ainult rohelise tulega.
  3.  Mis on karma? Kui sinu autojuhielu mõjutavad sinu muud elud.
  4.  Mis on „deja vu“? Stardid esimesena rohelise tulega, jääd järgmise foori vastsüttinud punase tule taha kinni ja siis meenub, et see juhtus seal ka eelmisel korral.
  5.  Sünergia tekib koos liikumisel, see pole mitte teisega parklasse minek vaid koos sõitmine.
  6.  Mida tähendab „kohalolu“? Kui sa vihmase ilmaga parkides ei taba end mõttelt – kuhu ma küll seekord vihmavarju panin?
  7.  Zen tarkus: kui paak on täis, käib klõps ja rohkem kütust ei mahu.
  8.  Sünkroonsus pole see, et otsustasid minna Tallinnasse. Sünkroonsus on, et kui otsustasid minna Tallinnasse, näed kõikjal liiklusmärke, mis näitavad Tallinna suunas.
  9.  Vaimsus on see, kui kuulad südame häält nii teekonda valides kui teel olles.

Tähelepanekuid

  1.  Tähelepanelikkus on see, kui suudad kokku lugeda, mitu korda põrkas esiklaasile kukkunud kivi.
  2.  Parema käe reegel tähendab seda, et pead istuma vasakule.
  3.  Elu on nagu autosõit – kui näed punast tuld, pole mõtet anda gaasi.
  4.  Vaid sina otsustad, kas kulged mõnuga või rahutult.
  5.  „Kõik teed viivad Rooma“ tähendab, et nad ei lähe sinna juhuslikult.
  6.  Sõida nii, et teised ei saaks oma vigu sinu kaela ajada.
  7.  Kui püsid kindlalt oma teel, näed teisi tegemas valikuid, kuid ei imesta.
  8.  Kui oled valgus, on pilkases öös kaugel vilkuvad tuled sageli su enda peegeldused.
  9.  Auto ilu mõõtmiseks on mitmeid võimalusi: võimsus, kütusekulu, müratase jne.
  10.  Õnn on alustada teekonda elevusega, kulgeda entusiasmiga ja jõuda kohale takistuste kiuste.
  11.  Rahulolematus on see, kui sul pole veel seda imelist autot, millega sõites puudub vajadus kiirustada.
  12.  Blondi juures on kõige häirivam see, et tal pole kiire.
  13.  Närvikõdi on see, kui äikesega sõites pead endale kogu aeg meenutama, et autos on tegelikult ohutu.
  14.  Ekstreemsus on see, kui märkad, et selja taga sõitja pole midagi kuulnud pikivahest.
  15.  Vahel on kurviline tee kiirem otseteest.
  16.  Lase lahti kõigest peale rooli, mis hoiab sihti.
  17.  Kui sa ei leia ka kolmandal ringil parkimiskohta, pole see mitte Murphy seadus, vaid lihtsalt täis parkla. Murphy seadus tähendab, et kui sa selle peale vihastad, vihastavad sind peagi järgnevadki tühised asjad.
  18.  Salajased rajad pole kaardile märgitud.
  19.  Kui eelistad suuremat seltskonda, pead minema bussiga.
  20.  Kui soovid tegeleda muuga, lase teisel juhtida.
  21.  Kõrbes võib igaüks olla teerajaja. Kuni järgmise liivatormini.
  22.  Sõidukiirus ei näita mitte auto maksimaalset võimsust, vaid autojuhi võimekust mõista liiklusmärke.
  23.  Kui nina läheb krimpsu, panid lõhnakuuske ostes puusse.
  24.  Navigaatorist on kasu ainult siis, kui ta teab, kuhu sa minna tahad.
  25.  Tarkade kiirustajate autodel on sireenid või nad liiguvad kiirteel. Teised saavad teatud summa eest teada, et polnud ei seda ega teist.
  26.  Kui tahad tunnustust, õpi seda jagama. Parim koht alustamiseks on tipptunniliikluses oma mõttes tunnustada midagi positiivset igas liiklejas, kes äratab sinu tähelepanu.
  27.  On olemas suurepärane võimalus vabaneda tüütust turvavööst: jalutada.
  28.  Ilusa autoga peaks arvestama juba maja projekteerimisel. See võiks seista nii, et saaks seda aeg-ajalt aknast imetlemas käia.
  29.  Mis on ühist vannitoal ja üksinda autosõidul? Mõlemas on hea ennastunustavalt kõva häälega laulda.
  30.  Vedamine algab kavatsuse ja pealehakkamisega.
  31.  Kui on liiga kiire, vajuta pidurit ja tee parem plaan.
  32.  Elus ei pea kõike järgi proovima. Maailmas on selleks liiga palju teid.
  33.  Mis on ühist juuksuril ja autojuhil? Mõlemad töötavad salongis.
  34.  Mis on ühist UFO-l ja ideaalsel autojuhil? Keegi ei suuda nende olemasolu tõestada.
  35.  Mis on viisakus? Kui ütled teisele, et ta ei oska parkida, häälega, nagu see sind ei häiriks ja sa teeks lihtsalt nalja.
  36.  Mis tähendab „parem varblane peos, kui tuvi katusel“? Nii, kui kollane vilkuma hakkab, jääd seisma.
  37.  Osavamad saavutavad edu mitte reegleid eirates vaid neis teistest paremini orienteerudes.
  38.  Kui soovid olla võitja, vali targalt tee, millel võistled.
  39.  Varane varblane leiab tera, varane teeleasuja naudib kulgu.
  40.  Parim viis taluda ootamist on õppida nautima iseenda seltskonda.
  41.  Mida teha, kui tundub, et kõikjal on liikluspolitsei? Mine ajajuhtimise koolitusele.
  42.  Empaatiat näitab see, et vaatamata ummikule hoolid kõrvalteelt tulijast.

    ——————————————————————————————————
    Lugu tõlgendada saab ka seda uude konteksti paigutades, näiteks punamütsikese lugu juristidele või tuhkatriinu pesuvahendireklaamis. Autojuht on üks uuemaid arhetüüpe, mis unenägudeski meile meie endi saladusi avab. Olen (mitte parima võimaliku autojuhina) märganud, et see arhetüüp aitab paralleele luues nii mõnestki asjast paremini aru saada.

Rändaja arhetüübist

Leave a reply

Edukas laul enamasti viitab sellele, et loos on esinenud paljusid kõnetanud arhetüüp. Kevadel analüüsisin enne lõppvooru 12 Eesti eurolaulu teksti ja püüdsin aimata, kellel nendest on arhetüüpset edu. Selle nägemiseks vaatlesin ainult sõnu. Edukuseks peab arhetüüp olema puhas, uudne, probleemidest rääkima lahendust otsivas vormis jms.

Armastaja arhetüübi lood (Voorand, Suviste, Killing, Toome ja Nayna) olid kõik negatiivsed ja see on väga levinud Eurovisiooni stiil st kurb laulik. (Imelik, et negatiivse armastaja narratiivi esitamist peavad paljud lauljad enese avamiseks.) Võidulool oli vähemalt vähesem kurblikkus ja uudne lähenemine.

Sissi mässaja arhetüübi loo edukust ma ei eeldanud enne, kui nägin arhetüübi puhtust ja loo edukus polnud mulle seejärel uudiseks. Redeli naljahamba arhetüüp oli ka puhas, aga eurovisioonil on naljahambal harva edu. Sarnane on lugu Zevakini semu arhetüübiga. Milderi süütu arhetüüp oli hea (kõik lood on ju siiski edukad), aga mitte piisavalt selge. Suured tüdrukud alustasid võluri arhetüübiga, aga lülitusid kaks korda uuele arhetüübile.

Puhas ja positiivne võluri (maagi) arhetüüp on Loreeni võiduloos Euphoria. Lavaesitluses tuleks näha partneris mitte armastajat, vaid varju või animust, laul seda lahti ei seleta. Õige suuna annab ametlik video, kus inimene ongi üksi keset universumi ja otsib igavikulist tunnet. Maag positiivsel variandil leiab maagia iseendas – tal on toimiv immuunsussüsteem, tema vaimsus mõtestab maailma, tal puuduvad hirmud, sest ta ei karda iseennast. Hea ja halva asemel on talle oluline teadlikkus hetkest, teadlikud valikud ja mõtlemine. Maag negatiivsel variandil on kuri geenius, kelle jaoks oluline on inimesest väljaspool, näiteks on maailm täis viiruseid ja vaktsiine. Vaimsus peab olema kontrollitud sõnum ja propaganda või organiseeritud religioon heast ja halvast.

Laulude hulgast jäid puudu arhetüübid, mida meie kaasaegne Eesti väga vajaks ja mis puhta arhetüübina kõigi hinges heliseks: mõttetark, valitseja, looja, pühak ja kangelane (kohe tuli meelde Heroes, eks?).

Rändaja arhetüüpi jäid 2 lugu – Pootsmani ja Linnade oma. Puhtad arhetüübid ja ka uudsus olemas. Pootsmani lool vist jäi i-täpp puudu teatud arrogantsi tõttu, mida mass 100% ei mõista ja Linnadel ei olnud uudsus piisav võidulooks. Linnade laulu puhul on arhetüüp kergemini tuntav, aga “Magus melanhoolia” tundub esmapilgul negatiivse armastaja arhetüübina. Vihje õiges suunas, kuidas rändaja mõtleb, annab Kukerpillide laul “Pole sul tarvis teada” – ühelt poolt rännulugu ja teisalt isepäisuse ning iseseisvuse toonitamine. Rändajale on olulisem silmapiir (päikesetõus), sõltumatus (mitte sidumine) ja teda häirib argiigavus (üledoos kõigest heast). Taukari “Seitsme tuule poole” tundub esialgu semulik-sõbralik rännulaul, aga ridade vahele on ikka peidetud sõltumatus ja sidumatus, mis teeb selle arhetüüpselt puhtaks looks.

Arhetüüpse reklaami tundjad leiavad, et brändide (ka laulude) edukus tuleneb arhetüübi puhtusest. Arhetüüp on sümbol kollektiivses alateadvuses. Need on justkui kujundid, millest igal inimesel on küll oma unikaalne arusaam, aga nad on siiski suhteliselt sarnasel kujul kõikide inimeste peas. Puhas sümbol kõnetab massi, sest lugu/klipp/bränd tekitab seose arhetüübiga. Vastandina – mitme arhetüübi puudutamisel kogeja satub segadusse ja loo edukus on vähesem.

Sellised uitmõtted arhetüüpidest ja rändaja ekslemisest nende vahel.

Raamat “Päikeserändur” on mulle väga hingelähedane ja vahel loon talle nüansse juurde. Kes lugenud, teab, et need eile kirjutatud luuleread haakuvad pigem esimese rännuga Aapo loos, aga omamoodi ka teise rännuga Otemari loos.

Kas tunned kedagi, kes teaks, kust algas tee?
Kas seal, kus päike võitis pimeduse väe?
Kas siis, kui liblikas tõi kaasa kevade
või sügisvihm lõi unistused lõkkele?

Kes teabki, kus on läte, kuidas algas kõik –
Et seltskond istub paadis, sihiks tundmatus.
Kas tunne südames nad siia kokku tõi
või silmapiiril nähtud kutsuv liigutus?

Võib-olla kaugeist paigust keegi aimu saand:
kas näinud unes või ehk mõni maininud
või lihtsalt tunneb, et ei mõista kodumaad
kui pole vahel võõrsil ringi rännanud.

Neil selg on sirge, kindel pilk teab, kus on tee
ja hoog on ühtlane, sest tee veel minna pikk.
Kel pole kiiret, mõtleb kohalolule
hetkes, kus kokku saavad läind ja tulevik.

Ei eksimusi karda nende tundlik meel
või eksimist selt teelt, mis kirjas saatuses.
Kes kuskil` jõudma peab, see astub oma teel.
Püänt ei paista esimeses vaatuses.

Paat laulab vulinast ja kalast kajakas.
Kui lähed vastuvoolu, kiirus kahaneb.
Ilmselge pärast see, kes tark, ei kurvasta.
Kel ärgas meel, see otsib ja ei tagane.

On kaldal inimesed, nende peas on lood
sellest, mis on ja mis võib tuua tulevik
ja ajast, kui kõik algas või mis oli kord,
kui veel ei teadnud, mis on hea, mis salalik.

Ja seltskond istub paadis, aimab lugusid.
Neil endil lood jäid koju, teised alles ees.
Naudivad hetkes värskel pilgul vaatamist.
Nii juhtub, kui sa leiad ennast rännates.

Helmed: kuju ja mõisted

Leave a reply

Antud postituse eesmärk on juhtida tähelepanu probleemidele eestikeelsete mõistete leidmisel helmekujundite kohta. Jutumärgid lisasin eristamaks uuritavaid mõisteid.

Helme või mistahes kujundi defineerimisel on oluline leida tabav ja lühike väljend. Eesti keeles on moes jätta väljendit moodustades nimisõnaks „helmes“ ja kõik muu kujundada ümber omadussõnaks, kasutades rohkesti lisandit „-kujuline“.  Näiteks “sooniline helmes” on asendatav nimisõnaga “melon” ja “tilgakujuline helmes” nimisõnaga „tilk“ või „tilgahelmes“. Lisaks on välditavad kahtleva kõneviisi sõnad, näiteks „üsna“, „peaaegu“ jne. Helmenimetuse lihtsustamine on eriti põhjendatud, kui nimetust on juba korra tekstis kasutatud või kui mõiste tundub keeleliselt harjumuspärane. Vahel võib helmeid kirjeldades piirduda omadussõnaga, näiteks „kerajas“ või „ümmargune“, kui kontekstist on aru saada, et jutt käib helmestest või klaashelmestest.

Maailmas on tehtud mitmeid näidisloendeid helmeste kujude fikseerimiseks. Minu maailmanägemus on antropoloogiline ja seetõttu pean ühtmoodi oluliseks ekspertide nägemust sõnakasutusest kui rahvasuus populaarseid väljendeid. Nagu eelpool öeldud, jääb tervik antud postituses tagaplaanile ja püüan tuua vaid üksikuid aga olulisi näiteid.

Probleemid tekivad sõnade tõlkimisel või eestikeelsete väljendite tähendusi otsides. Kujundi matemaatiline mõiste pole alati piisav ja võib olla helmega seoses kohmakas. See ei pruugi sobida kõnekeelde, mida pärlihuvilised enamasti kasutavad. Tänapäeval ei kasutata alati professionaalseid tõlkeid, ka väiksema keeleoskusega inimesed tõlgivad sõnu. Mitmed kujundid on mitmeti mõistetavad. Klassikalistele helmekujudele lisaks esinevad üleminekud ühest kujundist teisele. Varasemas arheoloogilises kirjanduses esineb mitmeid väljendeid, mis on asendunud uutega. Paralleelselt uudsete mõistete kasutuselevõtuga peab säilima teadmine varasemate mõistete tähenduse kohta.

Sõnad muutuvad ajas ja mõne sõna varasem tähendus ei pruugi olla tänasel päeval üheselt mõistetav. Võrreldes muude kujunditega võivad helmekujundid moodustada paralleelmaailma, kus mõisted erinevat tähendust omavad ja omakorda ajas rändavad.

1. Ruumiline objekt või tasapinnaline kujund. Vahel aetakse segi kahe- ja kolmemõõtmelisi kujundeid.
– näiteks ringikujuline on helmes, mis on külgvaates ühe nurga alt ringikujuline, aga veerandi võrra pikkupidi keerates viil.
– rombikujuline helmes on samuti viil, mis laiema poole pealt vaadatuna rombikujuline. Nimetus ei sobi bikoonilisele helmele, sest see on ruumiline, helme kuju on külgvaates alati sama.

2. Tahuline või fassetitud. Eesti keeles on klaashelmeste kohta kasutusel kaks sõna „tahuline“ ja „fassetitud“, kuid inglise keeles kasutatakse ühte väljendit „faceted“. „Tahuline“ on hea üldmõiste, mis ütleb, et helmel on tahud. Fassetitud klaashelmes tähendab, et algul on tehtud helmes ja siis alles seda töödeldud. Algne helmes võib olla tahuline, aga fassettimisel tekivad uued tahud. Näiteks oli Tsehhis paarsada aastat tagasi kasutusel tehnika – vormimise teel saadi tahuline helmes ja sellele käsitsi lihviti tahke juurde või tehti tahud nurgelisemaks.

Kivi on tahke, selle töötlemine erineb klaasist, mida on võimalik muuta vedelaks. Klaasi tahud moodustuvad ka vormimisel (pressitud helmed) või metallvardal oleva poolvedela klaashelme töötlemisel marveriga – tahuline kuju vajutatakse helmele sileda töövahendiga.

Ei ole mõeldav, et kõik helmehuvilised on kursis helmeste tootmise tehnoloogiaga. Mitmed ajaloolised helmetehnikad on veel tundmatud või on teave nende kohta raskesti leitav. Sõna „fassetitud“ võiks siis kasutada vaid lõikamise teel valmistatud helme kohta. Siiski, sageli järgneb sõnale „fassetitud“ kujundi nimetus, näiteks fassetitud kuubik. See tähendab, et algne kujund on kuubik, aga siis on sellelt nurgad või küljed ära lõigatud, ära fassetitud. Seega ei oma see mõiste enam seost mitte klaasiga, vaid kujuteldava kujundiga ja sõna „fassetitud“ on taas õigustatud. Täpsuse huvides on parem „lõigatud/fassetitud nurkadega kuubik (või risttahukas)“, aga lühivormina sobib ka „fassetitud kuubik (või risttahukas)“.

Viimsi tarandkalmes esines „fassetitud nurkadega polüeedriline helmes“ (Lang 1993: 36). Varasemas kirjanduses on väljendit „polüeedriline“ mujalgi kasutatud, mõeldes selle all täpsemalt „risttahukat“.

3. Ketas ja bikooniline. Tänapäeva inimesele võib sõnaga “ketas” seostuda nii sportimiseks kasutatav ketas, aga ka saeketas. Viimasel juhul kui öelda inimesele, et helmes on kettakujuline, ei suuda ta helmest ära tunda.

„Kettakujuline sama, mis kaksikkooniline“ on kirjeldus Viimsi helme kohta aastast 1993 (Lang 1993: 36). Priit Ligi kasutab samuti väljendit „kaksikkooniline“ vadjapäraste helmeste tutvustamisel, aga eristab sellest järgneva helme „kaksikkooniline, mille läbimõõtude suhe on 1:2“ (Ligi 1993: 57).

Tõepoolest, nii rooma rauaajal kui ka muinasaja lõpus esines paralleelselt nii ketas kui kettast kõrgem bikooniline helmes. Esimene (Ligil hiljem nimetatud) oli bikooniline helmes, mille pikkus poole või enama võrra väiksem laiusest. Maakeeli väljendudes väga lame. Teisalt esines bikooniline helmes, millel väga lai südamik ja vaid õhuke bikooniliseks vajutatud silinder. Selle helme laius ja pikkus on enam-vähem sarnased. Seega on mõiste „ketas“ üks mõiste „bikooniline“ alaliik, eestipärane „kaksikkooniline“ aga selle sünonüüm.

4. Kera ja kerajas. Võõrsõnadena samad mõisted: sfäär ja sfääriline. „Kera“ on nimisõna ja „kerajas“ omadussõna. Need tähistavad erinevaid asju. “Kera” on korrapärane ruumiline objekt, mis igast küljest vaadates on ringikujuline. Sageli kasutatakse mõistet „ümmargune“ sünonüümina „kerale“, aga üldmõistena hõlmab see kõiki kerajaid ja ka ümaraid lopergusi objekte. „Ümmargune“ on üldmõiste ja vajab täpsustamist.

“Kerajas” on kera pikendatud või lapikuks vajutatud vorm. “Pikendatud kerajas” asemel kasutatakse helmeste kohta väljendit “ovaal(ne)”. Madala keraja kohta vaata järgmine punkt.

„Sfäärilise“ helme all on Viimsi helmeid kirjeldades mõeldud sfääri ennast (vt Lang 1993: 36). Kera võib olla ka Jõugalt pärit „ümmargune helmes” (Ligi 1993:58). Reidla kasutab mõistet „kerakujuline“ (vt Reidla 2012: 57).

5. Lame ja lapik. „Tündrikujulised“ on Viimsi 4.-5. sajandi helmed (Lang 1993:36). See on sünonüüm tünnikujulisele ja kasutab mõistet laiemas tähenduses. Ligi kasutab mõisteid „bisser“ ja „kudrus“, mõlemad on kuni 3 mm läbimõõduga, enamasti tünnikujulised helmed. Ta räägib ka helmest, mis on „silindriline ja lame ümmargune“. Mõiste „tünnikujuline“ on korra autori poolt nimetatud, aga näidis puudub (Ligi 1993:56-58). Tõenäoliselt mõeldakse selle all sõna algset tähendust, kus piklik kerajas helmes on kärbitud otstega. Ka Kallis kasutab mõiste „tünnikujuline“ algset tähendust, seejärel sama kujundi laiemat tähendust ja seejärel mõistet „ümmargune“ laiemas mõistes tünnikujulise helme kohta (Kallis 2010: 156-158).

Inglise keeles on mõiste „oblate“, mille vaste Eesti keeles on  „lame/lapik kerajas“. Need väljendid on vähe tuntud nii seoses helmestega kui ilma. Sellise helme kohta kasutatakse mõistet „tünn“ ja see tähendabki „tünn laiemas tähenduses“. Matemaatilise mõistena kohtame veel väljendit „lapik ellipsoid“. Kuna korrektne sõna antud kujundi kohta puudub, võiks uudissõnana võtta kasutusele nimisõna „oblaat“ ja omadussõna “oblaatne”. Uudissõnade miinuseks on, et see jääb laiale üldsusele mõistetamatuks. Sarnane helmekuju on „trumm“, kuid trummikujuline helmes on külgvaates peaaegu ristkülik. Olen märganud, et sellise helme kuju jäetakse mõiste puudumisel üldse nimetamata. Keeleliselt on võimalik kasutada väljendeid „lame“ ja „lapik“, aga täpsustamata kujul omavad need viilu- või seibikujulise helme tähendust. Seega, kui kirjeldatakse kerajat objekti, tuleb kasutada täismõisteid „lapik kerajas“ või „lame kerajas“. Ei sobi näiteks „lapik kera“, sest kera on korrapäraselt ümmargune objekt. Ühtlasi tasub kasutada ka mõistet „tünn“, sest ühelt poolt on see hästi arusaadav ja teisalt on vahel väga keeruline sarnaseid kujundeid üksteisest eristada. Tünnikujulisel helmel peaks olema vähemalt minimaalne tünnile omane kärbitud ots.

6. Prisma, tuub ja risttahukas. Kui risttahukal on kõik küljed ristkülikud ja seega alati 6 tahku, siis prisma-kujulisel helmel on küll 2 otsa, aga külgi võib olla erineva arvuga. Vastavalt nendele on ka helme nimetus, näiteks „kuusnurkne prisma“ sünonüümiga „heksagonaalne prisma“.

Juba muinasajal hinnati Eestis kumerate või lõigatud nurkadega risttahukaid. Viimsi tarandkalme raamatus esines see nimetuse all „fassetitud nurkadega polüeedriline helmes“ (Lang 1993: 36), mis tähendas, et risttahuka nurgad olid ära lõigatud. Vadjapäraste helmeste hulgas on „risttahukakujuline helmes“, nimetatakse ka „kuusnurkse põhjaga prismat“ (Ligi 1993:58).

7. Spiraalset klaashelmest saab teha kolmel moel. Esiteks poolvedel klaaspulk keerutati ümber metallpulga. Helmest ei soojendatud ühtlaseks, vaid vindid sulasid üksteise külje külge vaid osaliselt. Teine variant on moodustada mistahes kujuga helmes ja sellele vajutada sooniline muster. Spiraalset mustrit on niimoodi väga keeruline teha. Enamasti vajutatakse kahelt poolt peale vorm, aga pikkupidi olevad vormijäljed jäävad näha ja tulemus ei jää ilus. Lisaks on veel kolmas moodus, mis võib olla 2 erineva nimetuse all. Enamasti moodustatakse spiraalne muster nii, et pikaks venitatud lapik klaaspulk, millel keskel auk, soojendatakse poolvedelaks ja siis keerutatakse vinti, helmed lõigatakse alles lõpus. Tekivad keerdus helmed. Vint helme pinnal võib olla vähene, näiteks ainult pool pööret ja hea väljend on „vintjas“. Kui helmes on tugevalt keerdus, on nimetuseks „spiraalne“. Tugevalt keerdus kolmanda variandi spiraalset helmest nimetatakse ka “kruvi” või “kruviline helmes”.

Proovin nende teadmiste valguses vaadelda Eestis 3. – 14. sajandil levinud helmest, mis moodustatud esimesena kirjeldatud tehnika abil. Viimsi tarandkalmes leitud helmes on 1993. aastal üldnimetuse all „spiraalsed klaashelmed“ ja lisaks saame teada, et keermeid sellisel helmel on 1-4 (Lang 1993: 36). Vadjapärased ja Kaberla helmed on nimetusega „vintjas“ (vt Ligi 1993: 57; Kallis 2010: 152).

Vaselisi nimetatakse pronksspiraalideks (vt Lang 1993: 36, Reidal 2012: 36) või „spiraaliga helmesteks“ (Ligi 1993: 59). Esimesena kirjeldatud tehnika alusel tekib samasugune helmes ja paralleeli kasutades sobib „spiraal“ või „klaasspiraal“ nimisõnana, omadussõnana  „spiraalne“ või rahvalik pikk variant „spiraalikujuline“.

8. Ratas ja ring. Viimsi tarandkalme leidude hulgas on „ringikujulised helmed“, mis on omakorda „segmendilised“ (Lang 1993: 36). Segmendilisi helmeid toodeti arvatavasti helmest vormides, sest puuduvad õmbluskohad ja suuremal sulatamisel oleks helmes pindpinevuse tõttu segmendilisuse kaotanud. Kallis nimetab neid „mitmikhelmed, mis koosnevad rattakujulistest segmentidest“ (Kallis 2010: 152).

Vadjapärastes kalmetes leidusid „lamedad ümmargused (rattakujulised) helmed“ ja hiljem lihtsalt ilma sulgudeta „rattakujulised“ (Ligi 1993: 56). Kaberla helmeste hulgas „rattakujulised (ümmargused ja lamedad) ning välisservast kergelt kumerad“ (Kallis 2010: 151). Reidla raamatus räägitakse „rõngakujulistest helmestest“ (Reidla 2012: 57).

Rattakujulise helme sünonüüm on sõõrik (inglise keeles donut), mis peaks kohe õige kujundi silme ette looma – ümar madal suhteliselt suure südamikuga helmes.

9. Silindrikujuline. Tundub, et Eestis tähistab see helmest, mille pikkus väiksem läbimõõdust, vastandudes piklikule ehk torukujulisele helmele. Vahel on öeldud, et helmes on piklik silindrikujuline, mis tähendab, et täpsustamisel sobib see mõise ka kergelt pikliku helme kirjeldamiseks.

Viimsi tarandkalmes „silindrikujuline helmes“ (Lang 1993: 36) on suurema auguga tuub, mille läbimõõt kergelt suurem pikkusest. Vadjapärastes kalmetes on „lame ümmargune helmes, mis vormilt läheneb silindri kujule“. Teisalt esineb väljend „silindrikujuline“ üleminekuvormi kohta, millel kõrgele tünnile iseloomulik ümar serv ja paksem keskkoht (Ligi 1993: 56-57). Enamasti kaldutakse mõiste poole „tuub“ või „silindrikujuline“ tünnikujulise helme kirjeldamisel, millel, nagu antud pärli puhulgi, suurema läbimõõduga südamik. Lisaks räägib selle väljendi kasuks see, et antud helmetüüp on enamasti pigem silindri- kui tünnikujuline. Ka Kallis ja Reidla kasutavad mõistet „silindrikujuline“ (Kallis 2010: 152; Reidla 2012: 57).

10. Melon, ribiline. Viimsi tarandkelmes on „soonitud külgedega nn melonikujuline helmes“ (Lang 1993: 36). Vadjapäraste ehete hulgas „ribiline (sooniline) silindrikujuline“. Samuti “rosetikujulise ristlõikega ümmargune või piklik helmes” (Ligi 1993: 57; 190). Kaberla kirjeldusele „soonilise pinnaga helmes, mis otsevaates meenutab rosetti“ on lisatud „ribilised ehk ribihelmed“ (Kallis 2010: 152). See pole ainus kord, kui meloniga seotakse roseti kuju. Kirjeldusena võib see olla abistav, kuid nimetusena eksitav, sest rosett(a) on Veneetsia tuntud helmetüüp, mida ma Eesti leidude hulgas pole kohanud, aga maailmas on see laialdaselt levinud. Antud helme mitteesinemine Eestis on loogiline, sest Eestis on minimaalselt kui üldse Veneetsia helmeid. Küll on siia sattunud mitmed Veneetsia helmestele Saksamaal, Hollandis, Poolas või Tsehhis tehtud koopiaid nagu “rosetta” lihtsustatud helmetüüp „nueva cadiz“.

Reidla raamatus esinevad „pikisoonilised helmed“ (Reidla 2012:57), mis tähendab, et meloni ribid ei olnud kaldu, vaid paralleelsed südamikuga.

Kokkuvõte. Käsitlesin siin vaid mõningaid helmetüüpe. Kogu maailmas suurenev huvi helmeste ajaloo ja helmekujude vastu tingib olukorra, kus senine tähelepanu antud teemale ei ole piisav. Selgus ja selgitused eestikeelsete helmenimede kasutamisel lihtsustaks inimeste tööd, kelle esmaseks uurimisvaldkonnaks ei ole helmed. Iga uurija võib küll defineerimise järgselt kasutada talle sobivaid mõisteid, aga küsimuste tõstatamine ja mõistete lahtirääkimine säästaks helmestega tegelejat või ajalooliste helmeste uurijalt pikaajalisest helmeste uurimisprotsessist ja lubaks selle asemel keskenduda oma tegevusalale.

———————————————————

Kallis, Irita (2010) – Kaberla helmeste kirjeldus, tüpoloogiline kuuluvus ja dateeringud naabermaades. Ülle Tamla (Toim). Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest (151-170). Tallinn: Ajaloo Instituut. (Muinasaja teadus; 21).

Lang, Valter (1993) – Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas – Töid arheoloogia alalt 2, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut

Ligi, Priit (1993) – Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9. – 16. sajand). Valter Lang (Toim.). Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil (7-175). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 2).

Reidla, Jana (2012) – Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Schenkenberg. Tallinn

Kaali kultusekeskus

Oma raamatus „Päikeserändur“ olen loonud ühe võimaliku visiooni Kaali esimese kultusekeskuse legitiimsuse ja kombestiku kohta 2700 aastat tagasi. Ajaloohuvilisel tuleb sageli Kreutzwaldi kombel õhata – laena mulle kannelt, Vanemuine… muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. Kaali kahe linnuse kasutusala kohta võib leida kindlamaid märke kui lihtsalt oletused.

Kaali järvel on olnud 2 linnust: esimene umbes aastatel 700-400 eKr ja teine 3. – 4. sajandil pKr. Kas need olid tavalised kaubandusega seotud linnused või kultusekeskused? Kui kultusekeskused, millise seaduse järgi neid omati ja valitseti? Kuidas need ehitati ja kes said seda külastada?

Lennart Meri kirjutas, et Kaali meteoriidikatastroofi võimsus pidi sügavalt mõjustama Läänemereäärsete asukate psüühikat, keeli ja kombestikku ning kujundama kohaliku loodusmütoloogilise tõlgenduse (Meri 2008: 73).

Raamatuid või artikleid Kaali järve müsteeriumi kohta on kirjutanud lisaks Lennart Merile Vello Lõugas, Karl Kello, Marika Mägi ja teised. Et meteoriit võis kukkuda päikesekultuse ajastul, võib oletada, et kõige enam vastuseid meteoriidi mõju kohta saab just päikesekultust uurides. Vello Lõugas juhib tähelepanu sellele, et saarlased ja nende naabrid polnud veel 19. sajandil unustanud, et paigas oli linnus või et Kaali järv tekkis taevast kukkunud kivist (vt Lõugas 1996: 20-22). Kaali müsteeriumi järelkajaks peetakse ka ebatavaliselt võimsate ja päikesekultuse sümboolikat omavate Karja ja Pöide kiriku ehitamist. Pöide kirikust on Youtubes film „Pöide, vaikiv tunnistaja“. Karja kirikuga saab tutvuda siin.

On ekslik arvata, et meie esivanematel puudusid kultuserajatised ja et nad austasid ainult loodusobjekte nagu puud, allikad või kivid (Mägi 2003: 16).

Kaali järvest põhja poole liikudes satume Meiustesse, kus Karl Kello väitel paikneb Eesti teadaolevalt suurim muinasobservatoorium (Vt Kello 2018). Juhul, kui see leiaks kinnitust, võiks see kaasa aidata meteoriidi kukkumise dateerimisele. Hiisi on pühapaikadena kasutatud viimased paartuhat aastat, aga muinasobservatooriume ehitati aastatuhandeid varem.

1. linnus

Kaali peakaatri kirdeküljel asus umbes 7. – 4. sajandil eKr poolkaarekujuline paekivist linnusasula. „Koha ebatavaline asukoht osutab, et tegemist oli pigem kultusliku kui mingi muu funktsiooniga rajatisega“ (Mägi 2003:2). Linnusasulat ümbritses 110 m pikk 2-meetrine paekivimüür. Mägi nendib, et pronksiaja lõpu või rauaaja alguse kohta on see küll väikse pindalaga, kuid ebatavaliselt tugev kindlus. Leiumaterjal on vähene (Mägi 2003:3). Eestis oli veel 4 hilispronksiaegset linnusasulat: Asva ja Ridala Saaremaal, Joaoru Narva lähedal ja Iru, Tallinna linna eelkäija. Kindlustatud asulas olid mõned palkmajad, mis ümbritseti puittaraga, osaliselt ka kivimüüriga. Iru kindlustatud asulas Pirita jõe ääres Harjumaal oli rõhkpalkhooneid. Kaali oli ümbritsetud ainult kivimüüriga.

„Päikeses kiiskavast valgest paekivist võimas kiviehitis pidi nii varasel ajal avaldama muljet. Põhja-Euroopa lugulauludes ja pärimustes aimdubki mingi kummituslik valge ja vallutamatu kants kaugel Põhjas udusel meresaarel“ (Kello 2003:26).

2. linnus

Umbes meie aastatuhande alguses ümbritses Kaali järve massiivne kivimüür, mis sarnaneb selle aja ringvall-linnuste ringmüürile (Mägi 2003:2). Sarnased ringvall-linnuseid Võhmas ja Pidulas Saaremaal võivad olla Kaali 2. linnuse vähendatud koopiad ja neid võidi kasutada kultusekohana (Mägi 2003:5). Lisaks oli Saaremaal veel 2 ringvall-linnust – Mustla ja Päädla maalinnad, mida ümbritseval kivivallil oli omakorda puidust kaitsetara (Mägi 2003:10).

Mägi räägib, et meie aastatuhande alguse linnused Saaremaal olid ringvall-linnused, kus on suuremal või vähemal määral märke kultusliku tegevuse kohta. „Ehk võib just kultusekohtade fenomenis näha otsest Kaali katastroofi mõju kultuurmaastikule?“ (Mägi 2003: 17). On ju Kaali meteoriidikraater juba loomise hetkest ringikujuline, kõik märgid viitavad selle kasutamisele vaid kultusekohana. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks linnuse kasutamist sõjalise kaitseobjektina ja linnuse asukoht ei vasta oma aja pronksikaubanduseks sobivale asukohale.

Kaali 2. linnust ümbritseva müüri ääres seespool on rohkelt koduloomade luid, peamiselt hambaid ja kolju osi, mis viitab Skandinaaviapärasele ohverdusele, kus looma pea kinnitati aia äärde näiteks ridvaga (Mägi 2003: 6).

Vello Lõugas ütleb teise linnuse kohta, et kogu Põhja-Euroopas ei leidu sellist kultusepaika, mille kaitsmiseks oleks püstitatud nii võimas müür, tegemist polnud vaid kohaliku tähtsusega kultusepaigaga (Lõugas 1996: 92).

Karl Kello, „Kaali järv Saaremaal. Müütiline taust ja tekkelugu“. K. Kello 2003.
Karl Kello, „Põhjamaine vaarao“. K. Kello 2004.
Karl Kello, “Saaremaa Stonehedge”. Argo kirjastus 2018.
Vello Lõugas, “Kaali kraatriväljal Phaetonit otsimas”. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996.
Lennart Meri, „Hõbevalge“. Eesti Päevaleht 2008.
Marika Mägi. „Kaali ja kultuurmaastik. Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris.“ Tallinn, 2003.

Ajulainete meelelahutus ja muud imefailid

Leave a reply

Kogu maailmas on suurenenud tendents kuulata muusika asemel imelikke helisid lõõgastumise, sugestiooni või tervenemise eesmärgil. Teadusliku heliteraapia kõrvale on asunud jõuliselt ajulainete meelelahutus (inglise keeles – brainwave entertainment). Tundub, et äriline kaalutlus selle taga varjutab selliste helifailide moodustamise algseid eesmärke ja keeruline on leida ka kokkuvõtlikku käsitlust, millised failid täpsemalt youtubes, spotifys ja mujal ringlevad. Samas ei suuda esmakordselt asjasse pühendunu unes ka näha, mille kõige jaoks on olemas helifaile – lisaks lõõgastumisele on neid armastuse leidmiseks, külluse loomiseks, enesekindluse saavutamiseks, kodu puhastamiseks või kasvõi kaalu langetamiseks.

Antud postitus on väike kokkuvõte, abistav konspekt, et saada esmane ülevaade imefailide rägastikust. Ma ei anna hinnangut imefailide autorite lubadustele, aga püüan tähistada teaduse ja religiooni piiri kaldudes kord ühele, kord teisele poole. Käsitletava nähtuse puhul on oluline tehnoloogia areng, sest nii helifailide loomisel kui ka mõõtmisel kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat.

Mateeria otsinguil pole veel päris mateeriani jõutud, kuid kindlasti on olemas kõiksugu sagedused ja võnkumised. Sagedushelide (helid, mille tutvustuses on ära näidatud helisagedus Hz-des) propageerijad enamasti toetuvadki tõsiasjale, et võnkumine on kõikjal ja võnkumisel on alati sagedus. Osad võnkesagedused mõjuvad inimesele paremini kui teised, lisaks omistatakse võnkesagedustele erinevaid tähendusi.

Alles 1938. aastal hakati tõsiselt suhtuma Hans Bergeri väidetesse, et ajul on võimalik mõõta elektromagneetilisi laineid, sest neuronite ühenduste loomisel tekivad elektilised impulsid. Ajulainete sagedused:

  1. delta 0,1-4 Hz – unenägudeta uni
  2. teeta 4-7,5 Hz – meditatsioon, lõõgastumine, loovus
  3. alfa 7,5-12,5 Hz – keskendumine, õppimine
  4. beeta 12,5-32 Hz – ärkvelolek, mõtlemine
  5. gamma 32-70 Hz – (hiljem avastatud ja harva esinev) kõrgem analüüsivõime, tähelepanu, konsentratsioon

Suurem osa sagedushelide salvestisi keskendub teetasagedusele, kuid õppimis- ja analüüsivõime suurendamiseks on olemas ka beeta ja gamma sagedused ning parema une saavutamiseks deltasagedusega lood. Alfasagedusega toetatakse õppimist, 10Hz soodustavat serotoniini tootmist organismis (heaolutunne, parem tuju) jne.

Arvatakse, et teadlastele ei paku sagedushelid piisavalt huvi, et nende omadusi kinnitada või ümber lükata. Räägitakse küll erinevatest katsetest, mis näitavad klassikalise muusika lõõgastavat toimet. Kinnitatakse ka igasugu muusika mõju inimese ajule, aga antud postitus ei tutvusta eelkõige tavapärast muusikat. Keskendun failidele, mille imetoimet tutvustatakse läbi nende numbrilise sageduse. Enamasti ei peeta sagedushelisid ohtlikuks, kuigi ühe hoiatava arikliga saab tutvuda siin. Lisaks räägin muudest piiri peal olevate salvestiste imeomadustest nagu affirmatsioonid, visualiseerimine jms.

1. Ajulaine sagedusega heli kuulamine võib aidata inimesel lõõgastuda ja vabaneda stressist. Salvestise juurde märgitakse vastavalt delta, teeta (inglise keeles: theta), alfa, beeta või gamma sagedus.

2. Lisaks on failid, mis kutsuvad esile binauraalse tooni – avastati, et kui inimene kuulab erineva kõrvaga kuni 40Hz erisusega sagedusi, moodustab tema kõrv minutite möödumisel nende kahe sageduse vahelise võnke. See tähendab, et kui ühes kõrvas on sagedus 400 Hz ja teises 409 Hz, hakkab aju tajuma sagedust 9Hz, mis on alfasagedusel.

NB! Binauraalset tooni saab kuulata vaid kõrvaklappidega. Et mitmed binauraalsed toonid on mõeldud une kvaliteedi parandamiseks, on selleks olemas spetsiaalsed magamiseks mõeldud kõrvaklapid. Helifailide juures on samuti kirje – kõrvaklapid nõutud.

3. Vahel satub sagedushelide kuulaja mõistele solfedžo sagedused (solfeggio frequency). Enamasti seostatakse sellega 6 parimat tervendavat heli: 396 (ut=do), 417 (re), 528 (mi), 639 (fa), 741 (sol) ja 852 Hz (la) (sageduste tutvustus allpool). Nende sageduste propageerijaks peetakse Leonard Horowitzi, kes on tuntud ka kui vaktsiinide vastu võitleja või A440 Hz konspiratsiooniteooria autor. Horowitzi arvates on maailma meditsiinitööstus korrumpeerinud ja ta pakub mitmeid alternatiive nö tabletiravile, nende hulgas tervendavate helide kuulamist.

Solfedžo helide avastajaks peetakse dr. Joseph Puleod, kes 70-date keskel töötas välja need erilised sagedused Pythagorase numeroloogilale toetudes. Ka Nikola Tesla nime seostatakse sageduse 396 Hz müsteeriumiga.

Alfasagedust 7.83 Hz nimetatakse Schumanni resonantsiks Saksa füüsiku Winfried Otto Schumanni järgi, kes 1950-date alguses mõõtis erinevaid Maa ionosfääris tekkivaid sagedusi. Tuntuim Maa baassagedus on 7,83 Hz, mis sagedushelide propageerijate sõnul on resonantsis sagedusega 432 Hz. Vaata lähemalt näiteks siit. Lisaks seostatakse sagedust 7,83 Hz ennast OM-heliga, vaata näiteks siit. Häälitsust OM peetakse inimese varaseimaks häälitsuseks ja mitmetes religioonides on see või sellele lähedased helid salapärasete omadustega. Sven Grünbergil on maailma ürgaegu meenutav lugu OM plaadilt OM.

Solfedžo sagedustega seostatakse ka Gregoriuse koraale. Need ajas natuke muutunud juudi meloodiad said tuntuks 6. sajandil, kui muu muusika kirikus keelustati. Kaasaegsed sagedushelide tutvustajad viitavad Gregoriuse koraalide raviomadustele.

4. A440 Hz tähistab võngete maailmas sagedust 440Hz, mis võetakse aluseks tänaste heliseadmete häälestamisel, A seal ees märgib nooti LA ja see sagedus omistatakse 4. oktavi LA-le st A-le. Selle alusel arvutatakse välja kõikide teiste toonide sagedused, vaata lähemalt siit. Konspiratsiooniteoreetikud aga leiavad viimased 10 aastat, et see A peaks paiknema sagedusel 432 Hz, sest selle baasil moodustub inimesele loomuomane helistik. Kõik soovijad võivad internetis kättesaadavate konventeerijate abil A440Hz sagedusel (mis tootvat hirmul põhinevat ebakindlust) loodud salvestised õigesse sagedusse konventeerida. Samas on õigel sagedusel olevaid helifaile erinevates keskkondades ammu enam, kui keegi ära jõuab kuulata. A 432Hz häälestus toimuks sellistel sagedustel, vt siit.

Kirje 432 Hz helisalvestise tutvustuses tähistab enamasti helistiku kasutamist, kus noot A on sellel sagedusel, mitte ainult antud tooni kasutamist.

NB! Tšakrate puhastamise sagedus arvatakse korduma järgmises oktavis, vt näiteks siit.

5. On avastatud umbes 3500 aasta vanuseid templeid, mille ruum resoneerub (tekib akustiline resonants) sagedusel 111Hz, mistõttu ka see on püha sagedus, vaata lähemalt siit. Antud sagedust arvatakse esile kutsuvat intuitsiooni ja transiseisundit, see on ka abiks mediteerimisel. Sagedusel 111Hz arvatakse olevat võime toota endorfiine ja muu hulgas tekitavat see heaolutunnet.

Resonantsi mõistmiseks on meil hea kohalik näide. Tallinna lauluväljakule ehitati 2011. aastal Cromatico – väiksed betoonkambrikesed, millest igaühele pandud noodi nimi. Resonantsi tajumiseks nendes kambrikestes tuleb seal ümiseda noote ja ainult õige sagedusega noodi ajal hakkab ruum kaasa helisema.

6. Ka šamaanitrummide, juhendatud meditatsiooni ja hüpnoosi eesmärgiks on reeglina kuulaja viimine teetasagedusele. Hüpnoosiseansi/ juhendatud meditatsiooni alguses viiakse kuulaja lõdvestunud olekusse ja alles seejärel saab tegeleda kuulaja probleemiga. Võtted, mida kasutakse, pole võõrad kaasaegsele psühholoogiale (näiteks probleemi kõrvaltvaatamine või enesekindluse suurendamine probleemile lahendust otsides). Isiklikult olen kuulanud väheseid hüpnoosiks nimetatavaid faile ja samas ma pole ka leidnud tagasisidedest, et keegi end peale helifaili kuulamist ebamugavalt või “äratehtuna” tunneks. Paigutaksin mõisted hüpnoos ja juhendatud meditatsioon ühise katuse alla. Mõlema faile ei pruugita siduda sagedushelidega, vaid taustal kasutatakse lihtsalt lõõgastavat muusikat.

7. Järgnevaks oluliseks mõisteks on Isokroonilised toonid (isochronic tones). Aju ergutatakse sellisel juhul pulseeriva heliga, mis on ära hakitud pausidega. Sellist muusikat on võimalik tekitada vaid elektrooniliselt.

8. Loodushelide lõõgastav toime. See on teema, mis otsekui tornaado uusi ja üllatavaid suundi tänapäeva inimese maailmas haarab. Tasub tähelepanu pöörata sellele, kui suur on näiteks erinevate mitmetunniste äikesetormide vaatamiste hulk peale üleslaadimise hetke. Lisaks sellised märksõnad: linnulaul, delfiinide ja vaalade häälitsused, veenire, kose kohin, mere lainetamine, vihm, lumetorm jne.

9. Muud lõõgastavad helid. Mitmetunnistel rongisõiduvideotel on küll oluline visuaalne külg, kuid sama tähtis on ühtlane rongisõiduheli. Jalutuskäigud linnades või looduses saavad uue varjundi, kui jalutuskäik toimub näiteks öises linnas, kus pole eriti liiklushelisid, aga vihmasadu krõbiseb salvestaja vihmavarju kohal. Üks huvitav leid oli näiteks jalutuskäik äikesetormises New Yorgis vt siit. 15 minutit trammisõitu Tallinna lennujaama vt siit.

Teemaks omaette on ASMR, uus moeröögatus kuulata youtuberite ja teiste huviliste tekitatud imelikke suhteliselt monotoonseid helisid, mis võivad olla täiendatud märgetega – aitab magada jne. Üks näide siin, aga olgu öeldud, et antud postituse formaadis jääb ASMR tahaplaanile.

10. Planeetite helid. Nende juurde on sageli lisatud, et salvestised on tehtud NASA poolt. Selgitus helide moodustamise kohta on siin. Sammuke edasi esinevad NASA salvestistele sarnased planeetide helid, kus tutvustatakse ka nende uinutavat, õppida aitavat või ravivat toimet. Planeetide helisid ei tasu segi ajada helidega, kus esitatakse planeedi nimetuse kõrvale ka sagedus hertzides, sest siis pole tegemist mitte planeediheli salvestamisega, vaid planeedile omistatava sageduse esitamisega, sageduse ja planeedi seos esitatakse siinses tabelis. Samuti on erinev teema planeetidega seostatavate gongide või helikausside kasutamine.

11. Järgmiseks sammuks meie imefailide teekonnal on affirmatsioonide salvestised. Affirmatsiooni põhimõtteks on sõnastada seisukoht, mida inimene soovib saavutada (olen rahulik, olen julge) ja korrata seda seni, kuni aju teatud seisukoha omaks võtab. Affirmatsioonide olulise propageerija Louise L. Hay raamatuid on tõlgitud ka eesti keelde, eriti tema psühhosomaatilisi tervendavaid vormeleid. Eestis kasutas affirmatsioone tervendaja Luule Viilma.

12. Visualiseerimine on affirmatsioonidele selles mõttes sarnane, et soovitud tulemuse ette kujutamine visuaalselt aitab inimese alateadvusel soovitud eesmärki täpselt ette kujutada ja nii lihtsustada soovitu saavutamist. Näiteks kui inimene soovib saavutada materiaalset küllust, esitab video talle rikkusega seotud keskkondi, et inimene harjuks end rikkuse keskele mõtlema.

Visualiseerimisvideoteks kvalifitseeruvad ka kaunite loodusvaadetega videod, sest selles kujutleb inimene maailma tervena ja positiivne maailma nägemine aitab selle üle kanda päris maailmale, kujundada sellest elutervem paik.
————————————————————————————————————————-

Postituse illustreerimiseks olen Youtubes loonud mõned esitusloendid. Kõige lihtsam on Youtube otsingusse sisestada minu kasutajanimi Suveneid + esitusloendi nimetus (playlist). Iga video mõismiseks tuleks avada video all esinev tutvustus (vajuta video all: KUVA ROHKEM). Ülal lahtiseletatud mõisteid tundes on kergem helifaili tutvustusest aru saada. On hämmastav, kui keerulisi eelteamisi huvilised vajavad. Väidetavalt ei tunne teaduslik meditsiin selle vastu materiaalse kasu puudumise tõttu huvi, aga vähetasuv see ala ka kindlasti tänases maailmas ei ole. Loodame, et inimeste suur huvi paneb ka teadlasi alaga rohkem edasi tegelema.

Video tutvustuses leiate sageli juhtnööri – salvestist ei tohi kuulata auto juhtimise ajal, keeruliste masinatega opereerimisel või keskendumisel. Samuti tuletatakse meelde, et sageduste kuulamine võiks olla osa ravist aga ei asenda arsti juurde minekut.

Planeedimuusika – planeetide inimkõrvale tajutavaks töödeldud helid.

Affirmatsioonid ja visualiseerimine. Tuletan meelde, et tegu on vaid murdosaga ringlevatest failidest, kokku kogutud juhusliku valiku alusel. Siia alla tõstsin ka hüpnoosiseansid ja juhendatud meditatsiooni.
Selgitusi siinsele esitlusloendi valikutele. Alateadlik visualiseerimine (subliminal visualization) – affirmatsioonid pole tuntavad teadvusega, aga on alateadvusega. Tänulikkus – imeliste omadustega seisund, mis tagavat inimesele edu. Loterii võitja video on rahaga seotud sümbolite visualiseerimiseks. Sünkroonsuse (synchronicity) all mõistetakse olemist õigel ajal õiges kohas, juhused peaksid harmoneeruma kogeja jaoks parimal võimalikul moel – näiteks imelised kohtumised või kokkusattumused. MINA OLEN (I AM) affirmatsioonid on omaette nähtus, kus õpetatakse, et affirmatsioon töötab paremini, kui selle ette lisada – mina olen (huvitav näide Robbie Williamsi laul “Love My Life”). Hingesugulase leidmise all mõistetakse kuulaja otsingut püüda leida inimest, kes mõistab teda enam kui teised. Lõpupoole tõstsin ühe notsu ja rahahelinaga video, mille tutvustuses öeldakse, et see on loodud kuulaja töökohta klientide juurdetoomiseks.

Rahulik muusika.
Selgitusi. Tšakrad on inimese energiakeskused, mille puhastamist tiibeti helikaussidega on sajandeid kasutatud. Didgeridood peetakse maailma vanimaks pilliks ja selle heli maagiliseks. Šamaani madala kõrihääle eesmärgiks oli sarnaselt trummile transsi viimine, seega tegemist teetasagedusega. Delfiinide ja vaalade häälitsusi peetakse lõõgastavaks.

Helid: kodu puhastamine.
Siia tõstsin muu hulgas helid, mis peaks sääski eemale peletama. Kodu puhastamiseks kasutatakse eelkõige naturaalseid helisid nagu kellad, helikausid jms.

Tervis. Tundub, et on loodud üldisemaid ravivaid toone, kuid ka iga väikse haiguse jaoks on mitu helifaili, mille vahel valida, sealhulgas juhendatud meditatsioonid jm. Pean tunnistama, et pole üritanud tõsikindlaid fakte koguda ravi tulemuste kohta, aga huvitav on lugeda kuulajate kommentaare. Ajulainete mõjutamine ravimisel on teaduse jaoks komplekssem nähtus, kui helisageduste kuulajate kõrvaklapid seda võimaldavad. Allpool nimetan ainult oma esitlusloendisse sattunud salvestiste lubadusi selle kohta, mida heli abil ravitakse.
Selgitusi. Hambad. Paranemine gripist ja külmetusest. Valu vähendamine. Serotoniini tootmine õnnetunde suurendamiseks. Kollageeni süntees ja kortsude vähendamine. Immuunsussüsteemi tugevdamine. Kehakaalu vähendamine. Südamehaigused. Aitab ravida südant, kopse, vereringet ja hingamiselundeid. Nakkushaigused. Ravi ükskõik, millist haigust, ka psüühiline tervenemine. Pinge leevendamine näolihastes. Peavalu. Musklite lõdvestamine. Seedeelundid. Sügav uni. Lõõgastumine. Kael. Vabane põletikust. Bronhiaalastma. Köha. Osteoartriit. Akne, allergia ja teised nahahaigused. Noorenemine. Lümf. Vabane juuste kuivusest. Stressist vabanemine. DNA tervendamine. Operatsioonijärgne taastumine. Aura puhastamine.

Esitusloend Binauraalne toon sisaldab ainult kõrvaklappidega kuulatavaid helisid, aga loendis Sagedushelid esitatud lugusid võib kuulata tavaliste kõlaritega. Mõned sagedustele omistatud tähendused:

111Hz – püha sagedus
261Hz – tšakrate tervendamine ja negatiivsest mõttemustrist vabanemine
396Hz – vabastab süütunde ja hirmud.
417Hz – vabanemine vaimsest piiratusest ja negatiivsest energiast.
432Hz – ootamatu õnn, küllus, manifesteerimine ja soovide täitmine, tervenemine, loodus
528Hz – armastus, parandab DNA, taastab tasakaalu
639Hz – suhted, perekond, kogukond
741Hz – puhastab organismi toksiinidest
852Hz – intuitsioon, tasakaal
963Hz – Jumala sagedus

Mõned soovitused:
1. Kui soovid leida õppimist toetavat sagedust või muusikat, ole tähelepanelik, milline heli sulle päriselt meeldib just kindlas ajahetkes ja kogu enda jaoks infot, mis sinu kasuks töötab. Kas muusikal võib olla rütm ja äratuntav osa või peab see olema juhuslik jada?
2. Kui soovid leida uinumist toetavat sagedust, siis alusta samuti heli leidmisest, mis sulle hetkel korda läheb. Mul ei ole positiivseid kogemusi mitmetunniste magamiseks tehtud failidega, sest need äratavad üles, mitte ei soodusta magamist. Samas on failid suuresti abiks uinumisel. Keri helifail umbes 20-30 minutit enne lõppu. Heli tuleb keerata nii vaikseks, et lugu on siiski kuulda, aga ainult vaevu. Sagedushelidele eelistan rahvalikke pille (esitlusloend “rahulik muusika”) ja rütmita või ebamäärase kordusega muusikat, näiteks Tai ksülofoni.
3. Kui soovid leida stressi vähendavat muusikat, võib heli olla tugevam, kuid ära unusta end heli kuulama nagu raadiot – kontrolli enesetunnet ja proovi midagi uut aeg-ajalt. Spaad pööravad tähelepanu taustamuusikale, aga sama tasub teha kodusel sauna- või iluseansil. Iluprotseduur ja kaasaegne levimuusika pole parim võimalik kooslus lõõgastumiseks.
4. Kui soovid manifesteerida ja unistada, aitab hetke enesetundele vastav heli konsentreeruda ja lülitada end välja kõigest kõrvalisest. Manifesteerimine ei pruugi olla midagi üleloomulikku, kui mõista selle olemust – kõik plaanid tuleb kõigepealt valmis teha kellegi peas.

KOKKUVÕTE

Ajulainete meelelahutus omab laias laastus teaduslikku tuge, sest kinnitatakse vähemasti selle lõõgastavat toimet. Kogu maailmas suureneb huvi ajulainete meelelahutuse vastu. Selle uus puhang ASMR ehk juhuslike monotoonsete helide kuulamine kinnitab tendentsi jätkumist, olgu sellel teaduslik tugi või ei. Sarnane tõusev trend on mitmetunnised jalutamise, rongisõidu või rattasõidu videod, kus olulisel kohal liikumisest tekkiv monotoonne heli. Loodetavasti peetakse ühel hetkel uhkeks asjaks ja leitakse rahastus sellel alal ka teadlaste poolt huvilistele enam sisendit anda.

Päikeserändur

Leave a reply

1985. aastal klassiekskursioonil jalutasime Kaali järvel. Ühtäkki mängis mu peas lugu. Ei, mitte muusika, vaid nagu film kahest jõgesid mööda rändavast poisist ja seiklustest. See oleks mul kindlasti kohe ununenud, kui poleks juhtunud midagi piinlikku. Nimelt oli meil giid ja ma pidasin vajalikuks talt küsida, et kas siin on ka üks keskus. Ta vastas jaatavalt. Muutusin innukaks ja küsisin – kas see keskus räägib kahest rändavast poisist? Giid vaatas mind rõõmsalt, nagu ikka lapsi, kes ütlevad naljakaid asju. Siis lausus ta rahulikult: “Ei, sellist lugu ei ole. See keskus räägib meteoriidist, aga täna pole võimalik seda keskust külastada.”

“Sellist lugu ei ole” kummitas mul peas. “Aga ma ju tean sellist lugu ja see on huvitav. Kust ma seda lugu tean? Ah jaa, see lugu oli just mul peas. Kahju, et teised seda ei tea.”

Mõningaste intervallidega meenus mulle juhtum Kaali järve ääres ja ma püüdsin meelde tuletada, milline oli see lugu täpsemalt, kuid asjatult. 2004. aastal sattusin lugema raamatut “Eesti viikingid” (Edgar V. Saks) ja vana lugu hakkas välja joonistuma. Seejärel lugesin mitmeid kordi Lennart Mere “Hõbevalget”, Karl Kello “Kaali järv Saaremaal. Müütiline taust ja tekkelugu” ja muud, mida õnnestus leida Kaali järve kohta. Kild siit, kild sealt sain vihjeid nägemusele, mida 85. aastal nägin. Mul oli ainult kahju, et pole kedagi, kes suudaks selle loo kildudest kokku panna.

2010. aasta augustis sattusin äikesetormi keskmesse, kus sähvis ja paukus lakkamatult. Nägin Viimsis Aiandi ja Nelgi tee ristmiku kõrval metsatukas umbes 1,2 meetri kõrgust lõngakera meenutavat tulekera, millel sibasid oranzid, kollased ja lillad ussitaolised lõngad. Seisnud kümmekond sekundit nagu elluärganud täiskuu (tegelikult oli täiskuu 2 nädalat varem) ühe koha peal, see plahvatas just siis, kui olin jõudnud autoga selle kõrvale. Lööklaine raputas autot ja oligi kõik läbi. Et netis sellisest asjast pilti polnud, kirjutasin äikese asjatundjale ja ta kinnitas, et tegu oli erilise keravälguga, mida tavalisest nähakse lennukist kõrgel maapinnast ja mille läbimõõt minu omast 10 korda suurem. Käisin mitmeid kordi ja otsisin puude ladvust äikesekahjustust, kuid ei leidnud. Küllap oli kõrgemal.

Järgnevatel kuudel segasid mind uinumast kukkuvad tulekerad. Teadsin, et see on selle loo algus. Kui hakkasin kirjutama, tulekerad ei kummitanud mind enam. Nii juhtuski, et leidsin kellegi, kes loo killud kokku paneks.

Loo ajastu 700 aastat eKr kinnistus mitmel põhjusel. Näiteks Phaetoni loo tekkimise aeg, Saaremaa Asva, Ridala ja Kaali linnusasulate varaseim tekkeaeg, hobuste võimalik varaseim kasutamine sõiduks ja kaarikute ees, päikesekultuse ajastu jpm. Hiilisin raamatut kirjutades kõrvale küsimusest – millal kukkus alla meteoriit. Mul muidugi on oma oletus ja see on vahemikus 1200-1500 eKr.

Et paremini tajuda lugu väga kauges ajas paiknevana, olen kasutanud mitmeid ümbernimetamisi. Lihtsustamaks lugemist toon välja raamatu sõnaseletused ja lisan  veel mõned selgitused ja täpsustused.

Ajapõld – (lk 23 sõnaseletus) siin muinasobservatoorium. (Kui tegelikult soovid tutvuda Saaremaa muinasobservatooriumiga, siis aitab sind Karl Kello raamat “Saaremaa Stonehedge”, Argo kirjastus 2018).

Alvinid – (lk 233 sõnaseletus) jõehaldjad, kelle nimetus pärineb Elbe (Elve) jõe nimest.

Amala meri – (lk 75 sõnaseletus) Läänemeri.

Bora – (lk 71 sõnaseletus) nõid kura keeles.

Danube (lk 98 sõnaseletus) Doonau, jõgi Euroopas.

Drava (lk 104 sõnaseletus) Doonau lisajõgi.

Elektrum – (lk 44 sõnaseletus) electrum – merevaik kreeka keeles.

Elv (Elve) – (lk 233 sõnaseletus) Elbe, jõgi Euroopas.

Estid – (lk 67 sõnaseletus) eestlased.

Illüüria hõim – (lk 104 sõnaseletus) indoeurooplaste hõim.

Ioonialased – (lk 124 sõnaseletus) joonlased – kreeka hõim.

Istria – (lk 105 sõnaseletus) maakond Horvaatias.

Jupiteri tähetolmuvöö (lk 8) asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel.

Habola – (lk 254 sõnaseletus) Havel. Elbe lisajõgi.

Hüperborea – (lk 135 sõnaseletus) Kreeka mütoloogias maa mägede taga.

Kaksiktäht – (lk 8 sõnaseletus) siin Veenus. Selline nimetus oli Veenusel siis, kui seostati temana koidu- ja ehatähte. Tänasel päeval tuntakse kaksiktähe all muud tähte.

Kerkira – (lk 106 sõnaseletus) Korfu, saar Kreekas.

Kirvekivi – (lk 23 sõnaseletus) siin pronks.

Kirvekivi moodi, aga väärtuslik kivi – (lk 110 sõnaseletus) siin hõbe.

Kirvekivi moodi, aga säravam – (lk 131 sõnaseletus) siin kuld.

Koidutäht ja ehatäht (lk 28 sõnaseletus) siin märgivad Koidutäht ja Ehatäht mõlemad Veenust.

Koidutäht või Ehatäht saavad kokku Päikse ja Varjutähega – (lk 28 sõnaseletus) siin Maa, Päikese, Merkuuri ja Veenuse joondumine (Maa poolt vaadatuna tundub, et Päike, Merkuur ja Veenus on koos).

Kollane kivi – (lk 36 sõnaseletus) siin merevaik.

Kuprum – (lk 113 sõnaseletus) vask. Küpruse metall.

Kurelased – (lk 36 sõnaseletus) kuralased, Läti rannikualadel elanud soome-ugri keelt kõnelev ja tänasel päeval hääbuv rahvas.

Küprus – (lk 87 sõnaseletus) Küpros, saar Kreekas.

Küttera – (lk 118 sõnaseletus) siin Kýthira, üks Joonia saartest.

Leedo rahvas – (lk 75 sõnaseletus) siin leedukad.

Leedopüha – (lk 11 sõnaseletus) suvise pööripäeva püha, hilisema nimetusega jaanipäev. Vt lisaks lk 11-19.

Liuid – (lk 60 sõnaseletus) liivlased, tänase Läti ja Leedu rannikualadel elanud ja tänasel päeval hääbuv soome-ugri keelt kõnelev rahvas.

Lusaatialased – (lk 79 sõnaseletus) sorbid. Nimetus võetud selle järgi, et tegemist Lusaatia kultuuri esindajatega, aga lihtsustatult olgu öeldud, et kohtute siin slaavlaste esiisadega. (Kaasajal märgib nimetus lusaatialased hilisemaid Lusaatia piirkonna elanikke).

Maavaim – maa vaim. Kõrvuti Päikesekultuse ja esivanemate kultusega vt lk 72-73.

Morava – (lk 86 sõnaseletus) Doonau lisajõgi.

Nädal – (selles loos vt lk 26) Nädalas oli neli päeva: alupäev, tööpäev, kasupäev ja päiksepäev. Aga Aapo peres kutsuti päiksepäeva hoopis saunapäevaks. (…) aasta esimesest päevast hakkas jooksma ka nädal. Aasta lõpus oli tavaliselt kaks või kolm päiksepäeva ja uus aasta algas taas alupäevaga. (Eestlaste nädal võis tegelikult olla ka 5-päevane).

Odra – (lk 83 sõnaseletus) siin Oderi jõgi. (Mitte Oder, Oderi vaid raamatus Oder, Odra).

Pannoonlased – (lk 105 sõnaseletus) indoeurooplaste hõim.

Sava (lk 104 sõnaseletus) Doonau lisajõgi.

Saun – sõna, mille soome-ugri hõimud on kinkinud maailmale. Selles loos vt lk 30-31, 73, 108, 126-127.

Seisev täht – (lk 28 sõnaseletus) siin Põhjanael.

Sueedid – (lk 12 sõnaseletus) rootslased.

Ugri maa – (lk 98 sõnaseletus) siin Ungari.

Talvekivi – (lk 27 sõnaseletus) siin kiviringi põhjapoolne kivi.

Trieste – (lk 109 sõnaseletus) linn Aadria meres Trieste lahe ääres.

Uudsevili – (lk 135 sõnaseletus) viljakoristuse alguses kogutud vili.

Varjutäht – (lk 28 sõnaseletus) siin Merkuur.

Warta – (lk 82 sõnaseletus) Oderi lisajõgi.

Kas tunned neid laule? TEST

Leave a reply

Muutsin postituse aja 3 aastat varasemaks, et hoida see alles, aga lükata tahaplaanile, sest see ei seostu otseselt minu kodulehe teemadega.

Käesolevas testis on vihjed eestikeelsetele lauludele, mis on kas tuntud või üsna tuntud. Et inimesed armastavad mõistatusi, esinevad ka vihjed mõistatuslikus vormis.

REEGLID:
– Kui teed testi iseendale, püüa järgmisi vihjeid mitte vaadata. Püüa teha testi ausalt ja leia keegi, kellega oma punkte pärast võrrelda.
– Kui teed testi teisele, siis saad punktid kokku lugeda. Märgi endale enne testi alustamist üles loo pealkiri ja loo originaalesitaja (kuigi siinsete vastuste all on ka coverid).
– Kui teed testi enamale kui 1 inimesele, saab punkti(d) vaid see, kes esimesena pealkirja ära ütleb. Märgi õiged vastused endale samuti üles enne kui teistele testi tegema hakkad.

Õige vastuse kontrollimiseks vajuta märkele VASTUS ja sulle avaneb Youtube video.

Loomulikult ei paikne vihjetes absoluutne tõde, vaid uitmõtted, mis mõnd laulu kuulates võivad tekkida 🙂

1. laul. Siin on pärast kontrollimiseks VASTUS.

  • 3 punkti. Laul räägib meremehest, kes igatseb oma kodu.
  • 2 punkti. Laul räägib akna taga istuvast inimesest, kes vaatleb päikeseloojangut ja näeb merel eemalduvat laeva.
  • 1 punkt. Laul algab kirjeldusega ilmastikunähtusest. Ühtlane pilvisus mere kohal annab merele hallika varjundi.

2. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Loos võrreldakse inimese teadmist ja mitteteadmist karikakramänguga.
  • 2 punkti. Laul suhtub kriitiliselt pedagoogidesse ja leiab, et nii paberile kirjutada kui pähe õppida tuleb suvalisi tobedusi.
  • 1 punkt. Laul räägib, et põhikoolis ei õpetata seda, kuidas valida autot. Millist marki eelistada, kui valida on Zaporožetsi ja Mercedese vahel?

3. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Laulus võrreldakse elus toimuvaid sündmusi ilmastikunähtustega. Loo keskmes on võitmine.
  • 2 punkti. Loos kirjeldatakse seda, et kahe inimese koostööks on vaja julgust ja
    seisukohta, et mitte probleemid ei võida, vaid need kaks inimest.
  • 1 punkt. Inimese tundeid esindav süda võidab seetõttu, et ta usub oma võitu.

4. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Naine räägib laulus oma hingest, mis on haige ja ulub valust justkui loom. Sellepärast ta ei saa magada.
  • 2 punkti. Naine otsustas flirtida ühe mehega, et tõestada, et ta suudab võita tema armastuse, kuigi ta ise tegelikult ei armastanud teda algul.
  • 1 punkt. Ka peale 2 nädalat ja 1 päeva ei ole olukord muutunud ja naine pole suuteline ilma selle meheta lävimata oma elu ette kujutama.

5. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Laul räägib üleloomulikust olendist, keda peaks kartma eriti siis, kui olendi tähelepanu fookuses on kokkuleppelised vahetusvahendid.
  • 2 punkti. See üleloomulik olend eelistab vahetustehingutele tehinguid ühiskondlikule kokkuleppele vastava vahetusvahendiga.
  • 1 punkt. Üleloomulik olend elab metsas ja aeg-ajalt juurdleb filosoofilistel teemadel nagu õnn, kartus ja armastus.

6. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Rüütliaegadel oli väga oluline meeste võimekus seada ritta kauneid sõnu, kirjutada luuletusi või laulda kauneid laule.
  • 2 punkti. Loo keskmes on aed, mis on loodud kasvatamaks roose.
  • 1 punkt. Laul räägib kuningannast, kes kõnnib aias ringi ja sama ajal ootab rüütlit.

7. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Laul räägib linnastunud lapsest, kes sattus lapsepõlves elama maale.
  • 2 punkti. Laulja räägib oma lapsepõlvest, kus talle meeldis mängida kodu lähedal asuval rannal.
  • 1 punkt. Laulja uskus siis, et tänu rannal mängimisele saab ta enesekindlamalt minna kesksuvel toimuvale teise küla peole.

8. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Laul räägib muretust rändamisest.
  • 2 punkti. Teatud tuule suunas liikumist võib mõista kui suundumist teatud ilmakaarde.
  • 1 punkt. Laulja palub kuulajal naerda kahel põhjusel. Esiteks oldi koos meeldejääval päeval. Teiseks saabub kohe ka öö, mis samuti ei unune.

9. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Noormees on suhtes naisega. Naine meeldib talle väga, aga ta kogu aeg kardab naist kaotada. Ta teab, et naine jätab ta maha 1 aasta pärast.
  • 2 punkti. Noormees leiab, et kuigi neiu tundub talle ahvatlev, ei pruugi tegemist olla kullaga.
  • 1 punkt. Loos kirjeldatakse haruldast ilmastikunähtust Eesti kohta, kus kesksuvel on maas külmunud sademed.

10. laul. Siin paikneb VASTUS.

  • 3 punkti. Lugu räägib tunnetest, aga mitte teise inimese vastu, vaid koha vastu, mis
    tekitab temas ülevaid tundeid.
  • 2 punkti. Laulja jutustab, et teatud geograafiline punkt maailmas on talle armas just seetõttu, et ta on seal sündinud ja kasvanud.
  • 1 punkt. Laulja kutsub kohta isamaaks, mis on talle nii rõõm kui ka õnn.

Klaaspärlite tõlgendamine

Leave a reply

Miks armastasid Eesti naised klaashelmeid enam, kui poolvääriskivisid? Tänasel päeval peetakse maagiliseks poolvääriskive, mis kandjat erineval moel ravib ja kaitseb ning klaasile ei omistata erilist mõjuvõimu. Ometi leidub ka tänasel päeval neid, kelle arvates klaas peale ilu kandjale veel kasu võiks tuua. Mõned arvavad, et klaasis olev räni on organismile vajalik ja klaasi kandmisel kandub see sarnaselt hõbedaioonidele läbi naha ning omab positiivset toimet. Teised arvavad, et klaasi õnnistades või loitsides saab selle kirjutada tervendava sõnumi.

Läbi aegade on arvatud, et klaaspärli kuju, värv ja muster omavad kindlat tähendust.

Eesti eripära antud sümboolikast otsides tuleb meeles pidada, et klaaspärleid küll armastati Eestis, aga neid reeglina ei valmistatud siin. Klaaspärlid osteti kaupmeestelt ja seati omaniku poolt kaelakeesse, rinnakeesse (mille mõlemas otsas oli aas, mille abil sai ehtenõelaga kee kinnitada riidele) või tikandisse. Samas valmistati koha peal juba muinasajal suur osa keedes kantavatest ripatsitest.

Antoniuse rist – Eestis on leitud mitmeid palveränduritele kuulunud Antoniuse riste. Neid arvatavasti ei kantud kaelakeedes. Algsed palvehelmed polnud tänapäeval tuntud pärlite arvuga. Palvehelmestes hakati 18. sajandil kandma krutsifiksi ja hiljem lihtsalt risti, aga enne seda oli selle otsas hoopis medaljon ja kaelas kandmise asemel hoiti seda sageli käes/ käe ümber. Selline medaljon võis vabalt olla Antoniuse rist.

Kaurikarp – naiselikkus, viljakus. Kanti peamiselt koos kollaste klaaspärlitega ja pigem Lõuna-Eestis (latgalite mõju). Teokarp oli varaseim teadaolev pärl. Viikingialadel kanti kaurikarpe, mis pärit Punasest Merest (Dubin 2015: 77). Kaurikarbi kuju võis meenutada ka silma, olles nii kaitse kurja silma eest.

Kruviline (soonitud, spiraalne) – väga levinud hea õnne pärl peamiselt 19. sajandist. Eriti õnnetoovaks peeti musta kruvilist pärli (Piiri 2011: 3). Kruvilised pärlid võisid moodustada kogu kaelakee, aga oli hea, kui kaelakeele sai lisada kasvõi ühe kruvilise pärli. Näiteks Torma valges kaelakees ERM 3993 on üks valge kruviline pärl, aga Torma kaelakees ERM 3994 on valgete klaashelmeste vahel mustad kruvilised pärlid. Kruvid võisid olla ka sinised, üksikud olid veel kollased, punased või oranzid. Üleni mustadest kruvilistest pärlitest keed on Koongas Pärnumaal (ERM 2786), Sondas Ida-Virumaal (ERM 17557) ja Avinurmes Jõgevamaal (ERM 3992).

Kuldne – võim, kuninglikkus.
Kuldne klaaspärl levis meie aladel muinasajal. Läbipaistev klaaspärl kullati pealt, millest tänaseks päevaks on muuseumites mitmed mõralise või kulunud pinnaga eksemplarid alles. Kaelakee võis koosneda ainult kuldsetest pärlitest (Kadrina, Jõelähtme) – sellisel juhul paiknesid raskemad pärlid keskel ja väiksemad ääres.
Kuldne oli üks värvidest, millele katoliku kirik lihtrahva jaoks piiranguid seadis (alates 1200. a), seega säilitas kuldse värvi seisuslikku tähendust (Jargstorf 1995: 126).

Kõrvitsakujuline pärl – see pärlikuju on kasutusel üle 4000 aasta ja seda seostatakse võimuga, värvuseks peamiselt sinine. Allikas. Võib esineda ka nimetuse all Melon.
Eestis enam levinud muinasajal koos teiste viikingipäeraste pärlitega. Koonga kaelakee ERM 2894 koosneb üleni sinistest pärlitest. 16. sajandil levisid Eestis läbipaistmatust klaasist poolkõrvitsad, näiteks Olustvere kee ERM A 479:37/1-2.

Laine – sarnane siksakmustrile, aga pole nurgeline. Seos vee-elemendiga, aga ka liikuva ussiga.

Maomuna – oletan, et just sellist nime kannab valge pärl, millel on pruun laineline triip. Selline pärl on leitud Viimsist 4. sajandil, aga ka näiteks Iirimaalt 6. – 9. sajandil. Kõmri (inglise keeles – Welsh) folkloori kohaselt oli olemas maomunaks (või draakoni munaks, inglise keeles – serpent egg) nimetatud pärl, mis hilisemal uurimisel osutus klaaspärliks, mida kanti paelal kaela seotuna. Ammuse uskumuse kohaselt uss on uuestisünni, tervendamise ja kaitse sümbol (vt Mannion 2015: 93). Valge pärl pruuni lainega on viikingajal ja ennegi väga laialdaselt levinud. Pärli värvus meenutab munakoort.

Millefiori – üks mosaiikpärli tehnika, kus pärli või klaasi pind koosneb omavahel kokku sulatatud väikestest lilledest. Tegemist võib olla silmapärlile sarnase kaitsemaagiaga. Näiteks Erra (Sonda) ja Essu (Haljala) leiud. (NB! Enamasti kasutatakse mõistet “Millefiori” mosaiikpärlitehnika sünonüümina ja see võeti kasutusele 19. sajandi algul, aga omavahel kokkusulatatud lilled võeti kasutusele Roomas umbes 1. – 2. sajand lihtsamate õitega ja 5. – 6. sajand paljude kroonlehtedega õitega). Vaata originaale siit.

Mosaiikpärl – klaaspärli tehnika. Pilt mitte ei joonistatud pärlile, vaid klaaspulgakestest sulatati kokku 1 pikem pulk, ühe mustriga pilt, millest lõigatud seibid sulatati pärli pinnal omavahel kokku.

Must värv – keskajal katoliku kiriku mõjul leina või lihtrahva värv. 18. – 19. sajandil aga läks must värv moodi ja kaotas oma negatiivse tähenduse. Eriti levisid suuremad, tahulised või ovaalsed helmed. Musta klaashelme populaarsus oli hooajaline. Tuntus võis olla seotud poolvääriskivi jet (agaat, must merevaik) sarnasusega.

Piiprellid – väiksed torukujulised pärlid, mis võisid olla nii lühikesed kui pikad. Enamasti toodeti Tsehhis, aga pikemad peenikesed Tüüringis. Arvatavasti omasid kaitsemaagilist tähendust, sest neid kanti kurguhelmestena kaela ümber vahel nii, et neid polnud näha.

Punane värvus – teine värv, mida katoliku kirik alates 1200. aastast lihtrahvale keelata soovis, seda ka riietuses vms. Kui 18. – 19. sajandil jää ses osas sulas, näitas punane värv naise riietuses, et ta pole abielus, abielunaine aga kandis pigem sinist. Lisaks, tõenäoliselt usu tõttu korallide tervendasse jõudu, kandus tervistava mõju omistamine ka teistele punast värvi kaelakeedele. Punane värv kui roosi värv aga andis punasele helmele armastuse tähenduse.

Päike – võimu sümbol (Reidla 2012: 8)

Siksak – muster meenutab rästiku seljamustrit. Ussikiri kaitses naist kõige kurja vastu. Allikas.

Silma pärl – erinevad täppidega pärlid on seotud kurja silma uskumustega. Need kaitsesid kurja pilgu eest neid, kellel läks teistest paremini. Levinud muinasaegne pärl. “Silmapärlid olid “silmad, mis nägid igas suunas”… Tahtmatult vaataja soovib vaadata silmapärle, aga kuna need tunduvad väga reaalsed, see pigem segab kui võlub, ja seetõttu paneb vaataja mööda vaatama nii neist, kui haavatavast kaelast, mida need ümbritsevad” (Dubin 2015: 17).

Tahuline – tõenäoliselt ei omanud maagilist eritähendust. Muinasajal kanti Eestis nurkadeta kuubikuid või ebakorrapäraseid väheste tahkudega ühevärvilisi klaaspärle.

Tulekivi – kaltsedon. Seotud tulesümboolikaga.

Valge värvus – 1200. aastal Katoliku kiriku mõjul seletatud kui puhtuse värv, mis vastandus mustale, leina või lihtrahvale sobiliku värviga (Jargstorf 1995: 126). 16. sajandist alates tänaseni on ihaldatumaks valgeks helmeks pärlit meenutav. Tsehhi aladel valmistati seda näiteks puhutud klaasist, millele oli lisatud kalasoomuseid ja mida võidi seest täita vahaga. Hiljem kaeti klaaspärl pärlitaolise läikega kihiga. Ka Eestis levis komme ehtida noort naist, tõenäoliselt pruuti mitmete pärlikeedega (vt Ruhnu RrM F 770:3 F).

Vaseline – ümber pulga keritud pronkstraat, mis siis lõigatud umbes 1-2 cm pikkusteks juppideks. Sarnane tähendus kruvilise pärliga. Lisaks tikanditele kanti kaelakeena, enamasti kombineerituna klaaspärlitega.

Võrk, Sõel – kaitsemaagia ja viljakus. Piiriala meie ja teispoolsuse vahel. Allikas.
Eestis muinasajal olid levinud sõelakujulised pronksripatsid, (näiteks Üksnurme, AM _ 13749 A 69:32), mida võidi kanda koos klaashelmestega. Samuti võib leida võremustriga klaashelmeid, näiteks Väike-Maarja kaelakee ERM A 610:37 või Lihula ERM A 509:7245.

Ümmargune kuju – ümmargust sfäärikujulist pärli seostatakse silmamunaga, kusjuures pärli värv märgib silmade värvi (Dubin 2015: 17).

—

Lühend ERM tähendab – Eesti Rahva Muuseum. Numbrikood algusega ERM tähistab muuseumis oleva näidise numbrit.

  • “The worldwide history of beads”, Lois Sherr Dubin. Thames & Hudson 2015.
  • “Glass beads from Europe”, Sibylle Jargstorf. Schiffer Publishing, Ltd 1995.
  • “Glass beads from early medieval Ireland : classification, dating, social performance”, Mags Mannion. Oxford [England] : Archaeopress 2015.
  • “Helmekeed”, Reet Piiri. Tartu : Eesti Rahva Muuseum : Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2011.
  • “Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani”, Jana Reidla. Schenkenberg OÜ 2012.