Author Archives: admin

Psühhosomaatika Eesti folklooris

Psühhosomaatika on üks piirialal olev teema. Kuigi oleme harjunud kuulama väiteid, nagu stressis inimene ei omastaks toitu sama hästi, kui rõõmsameelne (keha hakkab meeleolumuutuse tõttu tootma erinevaid aineid), siis on ka väiteid, mida teadus seni kindlasti omaks ei võta. Üheks selliseks on – kindel mõte põhjustab kindla haiguse. Midagi uut? Mitte meie esivanematele. Oma tarkused jäädvustasid nad meie igapäevakeelde.

Sõnastik:

Hambaaugud – teise valedesse uskuma.
– Ära tule mulle hambasse puhuma = ära valeta mulle.
– Hambasse puhuma = valetama
– Hambaid krigistama = vihane olema
– Hammas hakkas peale = oli võimalik hakata selle asjaga tegelema.
– Hambaid sisse lööma = raske asjaga algust tegema keskendunult ja usus, et see saab lõpuks tehtud
– Hambutu nali = jabur nali

Juuksed
– juuksed püsti = hirm oli
– juuksekarva otsas rippuma = viimane lootuskiir on veel alles

Kops üle maksa – vihane
– ära aja mul kopsu üle maksa = ära vihasta mind.

Kael – edasiliikumine, muutumine
– kangekaelne = soovimatus muuta oma seisukohti
– ära ole mul kaela peal = ära takista mind, ära koorma oma probleemidega
– toob häda kaela = toob takistusi

Kand – kandmine, kandumine
– kannatus = lahendust mitteomav, väsitav, energiat võttev situatsioon. Käia saab täistallaga kandadel või kikivarvul.
– kannapööre = elus uus suund

Kurk – elukogemuste vastu võtmine
– et see sulle kurku kinni jääks = et sa saaks selle asja, aga ei saaks sellest rõõmu tunda.
– pean selle asja alla neelama = pean sellega leppima, et see asi juhtus ja nüüd püüan sellest ka aru saada.

Käsi – saamine ja andmine
– käsi jäi liiga lühikeseks = ei saanud seda asja kätte
– (?) tiibasid kärpima = takistama edasiliikumist
– käsi peseb kätt = vastastikku andev ja saav kaubatehing

Kõrvahädad – kuulmise teel tulev ebameeldiv või igav info
– ühest kõrvast sise, teisest välja = kuulad küll, aga kohe unustad
– kõrvad jooksid s**avett = mulle absuluutselt ei meeldinud see, mida ma kuulama pidin
– kurt oled või? = kas sa kuulad mind?

Nina – uhkus
– nina pihta saama = uhkust riivama
– nina püsti ajama = liigselt uhkustama

Peavalu – suutmatus teatud olukorda lahendada
– ära aja mul pead valutama = ära esita mulle minu jaoks raskesti mõistetavaid fakte
– sa oled tõeline peavalu = ma ei leia lahendusi sinuga seotud seikadele
– helge peaga = tark
– ära aja mulle kärbseid pähe = ära aja mind segadusse

Põlv, kand
– võttis põlved nõrgaks = hirm oli
– põlve otsas valmistatud = valmistatud ilma abivahendite või eelteadmisteta
– lapsepõlv = imedemaa, kus kõik oli korras

Sapi probleemid – vihased kommentaarid
– ta oli sapine = ta tegi mürgiseid, eriti ebameeldivaid märkusi

Seedimine – aru saamine
– pean selle asja läbi seedima = pean sellest asjast aru saama
– ma ei seedi sind = ma ei taha mõelda sinuga seonduvatele asjadele
– ajad mu oksele = ajad mu vihaseks

Silm – oskus olla tähelepanelik, adekvaatne
– lühinägelik = ei näe asju suures plaanis
– ma ei kannata sind silmaotsaski = mulle ei meeldi sinuga seotud teave
– roosad prillid ees (üsna uus väljend!) = naiivne, lihtsameelne
– mustad prillid ees = näeb asju süngetes toonides
– sinisilmne = naiivne
– tegi teisele silmad ette = oskas midagi teisest paremini
– puru silma ajama = hämama

Suu – uus ettevõtmine; kõne
– suur tükk ajab suu lõhki = uus ettevõtmine peab olema mõistliku suurusega
– ei ole suu peale kukkunud = oskab hästi rääkida
– see oli suusoojaks öeldud = räägiti tühje sõnu
– ta on suure suuga = kõneleb liialdades, asju suureks puhudes
– tal oli keel sõlmes = ta ei leidnud vajalikke sõnu
– tal oli suu lukus = ei osanud midagi öelda

Süda – heasoovlikkus
– süda läheb pahaks = ei meeldi
– ta oli südamlik = oli heasoovlik
– süda jättis lööke vahele = hirm oli
– süda läks saapasäärde = hirm oli
– süda jäi seisma = hirm oli

Kas tead veel selliseid väljendeid eesti või mõnest muust keelest?

Minu koduleht on läbinud uuendusi ja kaotanud mõned kommentaarid. Lisan need siia alla:

Autor: Mare (kommentaar aastast 2013)
Oma silm on kuningas – inimesed ei pruugi asju ühtmoodi näha ja neist ühtmoodi aru saada.

Autor: merisiga (kommentaar aastast 2013)
Kommentaar:
Süda sai täis – vihastuma
Sita maitse suus – paha tunne toimunust/öeldust
Nina norus – nukker, kurb
Kõrvad löövad pilli – liiga valju heli või pika jutu tulemusel tekkinud küllastumus
Suu vingus (olema) – miski ei meeldi
Loll jutt suhu tagasi! – võta öeldu tagasi!
Silmad märja koha peal – tundliku inimese kohta, kes tihti nutab
Silmad peos – nutmine
Süda õige koha peal – abivalmi ja kaastundliku inimese kohta
Pea pulki täis – segaduses olema

Peidetud varandused

Peitvara teemat ümbritsev saladusteloor. Teema ei muutu vähem paeluvaks, kui seda saladusteloori natuke kergitada.

Lisaks muinasjuttudele ja muudele lugudele leidub ka Eesti rahvas rohkesti teateid selle kohta, kuidas leida või kuidas keegi on leidnud mõne tallele pandud varanduse. Varandusi leitakse maapõuest, veekogudest, majadest (sein, pööning, kelder, vundamendi alt), koobastest ja, miks ka mitte, unenägudest. Varanduse sattumine peidupaika võis toimuda mitmel põhjusel, näiteks:

1. Inimeste elupaik hävis, vara jäi maapõue varjule.
2. Ohverdati vaimolenditele.
3. Hauapanused.
4. Varandus pandi tallele maapõue ja unustati sinna. Varandus võis olla peidus mõne kivi või puu all või läheduses. Võõrapärane väide “sõjakirvest maha matma” viitab küll teatud rituaalile, kuid relvade hoidmine oli varasemal ajal sama keeruline teema, kui tänasel päeval.
5. Varanduse matja uskus, et saab varandust peale surma kasutada. Viikingitel oli palju jumalaid, aga nende peajumalaks oli Odin. 5. sajandil levima hakanud “Odini seaduse” järgi sai surnu peale surma oma tarbeks peidetud asjadele järele tulla, et neid surmajärgses elus kasutada.

Folklooris leidub mitmeid õpetusi selle kohta, kuidas varandust leida. Need õpetused on osa põhimõttest: sellise rituaali abil, millega varandus maeti, saab selle ka kätte. Näiteks, kui varandus maeti jaaniööl, tuli see jaaniööl ka välja kaevata. Üks huvitav õpetus leidub loos “Uandimäe varandus“.

Varandust võis välja kaevata tavaliselt üksi või kahekesi ületades hirmu. Kartuse tõttu jäid paljud varandusest ilma, kuid ka julged võisid varast lõpuks ikka ilma jääda või sellega endale mõne häda kaela tuua. Varanduse leidmine võis olla juhus, mõne ebamaise abilise kingitus, tasu heateo eest või pärandus. See võis olla ootamatu üllatus ja kauaaegse pingutuse tulemus.

Leidub teateid selle kohta, et varandus võis olla peidetud kivi, puu või muu looduslikult äratuntava tähise alla. Veekogudesse sattunud vara võib olla sinna sattunud õnnetuse käigus, ohverdamise tõttu, aga see võib olla sinna ka tallele pandud. Üks kõige kindlam viis hoida inimesi varandusest eemale oli levitada selle kohta mõnd hirmuäratavat lugu. Nii on vahel raske otsustada, kas juhul, kui kaupmehed muinasajal rääkisid teistes piirkondades elavatest lohedest, polnud mitte tegu sooviga lihtsalt teisi hirmutada ja sellest piirkonnast eemale hoida. Sarnaselt võisid ka lood hirmuäratavatest varandusevalvuritest kanda algselt eesmärki inimesi teatud kohast eemale hoida.

Varandusel valvur võis olla mõni loom või imeolend. Varandust võis kaitsta ka lihtsat see, et ei leidunud inimest, kes selle “õigel viisil” kätte oleks püüdnud saada. Valvuriks võis jääda see, kes aarde peitis. Varanduse valvurit oli võimalik kas võita või üle kavaldada.

Sageli tõstatakse Eesti folkloorsetes teadetes küsimus – kas leitud varandus on ohutu? Kas see toob õnne uutele omanikele? Kui leidvaraks oli mõni võluese, siis pidi selle omanik olema piisavalt osav ja tark, et seda ohjata. Pelgalt saladuse paljastamine kellelegi veel võis esile kutsuda võluesemest ilmajäämise. Haldjamaalt toodud kuld võis hiljem muutuda tuhaks ja haldjalt saadud söetükid osutuda järgmisel hommikul kullakangideks. Võis ka selguda, et esmapilgul tühisena näiv kott või vile osutusid võluesemeteks ja nii kõndisid paljud sest enne mööda, kui keegi taipas üles korjata. Varjatud leiud – oskus näha tavalistes asjades eripärast – üllatavad meid kõiki. Mõned inimesed oskavad seda teistest paremini. Nii võib öelda, et igal alal on omad aardeotsijad.

Aare ei pruugi olla kergesti ära tuntav. Meenub lugu ameerika perest, kes leidis oma koduaia tiigist elevandiluu, mis osutus hoopis mammutiluuks, mis juhtis uurijaid hästi säilinud mammutiluustikule. Aardeks võib osutuda ka eriline lillesort või kivim, kuid enamasti mõeldakse peitvara all väärtuslikke ehteid, vääriskive, raha ja muud, mis on juba mõne inimese poolt kokku kogutud ja siis peidukohta aastateks seisma jäänud.

Varanduse leidmine võib osaks saada igaühele ka tänasel päeval. Leidraha leitakse vahel maad kündes või kaevates. Ehitaja leiavad neid vanu hooneid lammutades, sukeldujad merepõhjast kas juhuslikult või kadunud laevu otsides. Isegi üks siga olevat varanduse maast välja tuhninud.

Teated 1971, aasta kalendrist (Eesti Raamat 1970, lk 114 – 118)
– 1950-datel leidsid päikest võtma läinud üliõpilased Pirita jõeliivast aarde, mis koosnes 43 mündist.
– 1957. aastal märkasid lapsed põllul mängides üle 800 mündi, mis pärit 10. – 12. sajandist.
– 1967. aastal leidis õpilane Muhu saarel kõndides, et vihm on välja uhunud naljakad esemed. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli müntidega 13. sajandist.

Kuidas aaret leida? Aardekaartidest rohkemat infot pakkusid suust suhu kanduvad lood, milles sageli ka kergesti äratuntavad paigad ära nimetatud. Kellaaega näitas algul kukelaul siis kell. Hämarast vaimudetunnist ei pruukinud piisata, ka kuupäev oli sageli oluline – jaanipäev, jõulud või mõni kindel nädalapäev. Võis osutuda vajalikuks enne kaevama asumist ohverdada. Varandus võis olla vikerkaare lõpus ja jaaniöise sõnajalaõie all.

Õpetus aarde leidmiseks võis tulla inimesele unenäos. Vahel muutus inimene lihtsalt magamise ajal liblikaks, kes märkas asju, mida inimesed ei märka ja võis nii leida varanduse. Väga kasulikuks võis osutuda lindude ja loomade keele mõismine. Raha leidmise lood algavad sageli sellega, et keegi satub hilisel õhtutunnil metsa ja näeb seal mõnd meest või lausa vanapaganat lõkke ääres istumas. Lõkke asukohal või sütest võis hiljem leida raha.

Tänapäeval on levinud peitvara otsimine metallidetektori abil, kuigi seda piiratakse ja kohati soovitakse ka keelustada. Varanduse leidjale kehtivad nii Eestis kui mujal maailmas kindlad reeglid. Iga peitleid on hinnaline ajalooallikas. Leidu ei tohi puhastamise käigus rikkuda ega selle osi üksteisest eemaldada. Juriidiliselt näeb peitvara välja selline (Asjaõigusseadus):

§ 103 Peitvara mõiste

(1) Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha.
(2) Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti.
§ 104. Leiutasu
(1) Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.
(2) Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus
(3) Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.
§ 105. Erilise väärtusega peitvara
(1) Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.
(2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju.
(3) Leidjal on õigus saada tasu, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjade otsimine ja väljakaevamine ei kuulu tema kohustuste hulka.
(4) Muud erilise väärtusega peitvara leidmisega tekkivad õigused ja kohustused, sealhulgas tasu suurus, sätestatakse seaduses.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/12807782

Vaata lisaks:
1. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-aardekutid-jahivad-maapouest-haruldusi.d?id=51050668
2. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17237/kalda_mare.pdf?sequence=1
3. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/araamat/2007/4marekalda.pdf
4. “Eesti muistendite kuldraamat (TEA kirjastus)
5. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/raha/sisu.html
6. Kohtla-Vanakülas leiti Eesti suurim ajalooline relvaohverduspaik.
7. Eksperdid hämmingus: Jõgevamaa mees leidis põllult seninägematu koguse rootsiaegseid münte.

Kadunud linnad I

Linnade kadunuks jäämisel võis olla mitmeid põhjuseid, näiteks looduskatastroof (liiv kattis paiga või sai vesi otsa, vulkaan, ala jäi vee alla), sõda (varemetes linn jäeti maha või elanikke sunniti lahkuma), majanduslik (elanikud kolisid tasuvamasse paika) või ühendustee katkemine linna ja muude piirkondade vahel.

Kadunud linnasid on tavaliselt 2 sorti:
1. Räägitakse mingist linnast, aga ei teata selle asukohta. Näiteks otsiti ennem kaua Trooja linna, kuni see leiti. Jätkuvad Atlantise otsingud.
2. Sellest linnast ei teatud, kuni see avastati. Näiteks Araabia linn Ubar avastati 1992. aastal satelliidifotode järgi ja see jäeti maha, kuna vesi sai otsa.

Esimesel juhul saadakse see informatsioon kas erinevatest kirjalikest allikatest (raidkiri, piibel, eeposed, reisikirjad jm) või suust suhu kanduvate teadete abil. Lugudega on sageli seotud jumalad, vaimolendid ja müstika. Leitud linnad aga tekitavad meis soovi mõista lugu, mille järgi loodi selle linna silmapaistvamad ehitised.

Mõned tuntumad kadunud linnad:

1. Trooja linn Türgi aladel jäeti maha peale korduvaid linna hävimist ja taastamist. Algul arvati, et lugu Trooja vallutamisest on vaid legend, kuid edasised väljakaevamised kinnitavad vastupidist. Linn avastati 1860. aastal.

2. Machu Picchu asub Peruus 2430 m kõrgusel merepinnast. Linn ehitati 1450-datel, inkade õitseajal ja jäeti maha umbes 100 aastat hiljem, kui hispaanlased hävitasid inkade impeeriumi. Hispaanlased ei saanud kunagi teada selle linna olemasolust, kuigi see asub pealinnast 50 km kaugusel. Vähesed teadsid sellest, kuni 1911. aastal leidsid linna väheste olemasolevate lugude põhjal ajaloolased. Samas arvatakse, et seal on alati elanud talupojad (kellest ei teatud ametlikult) ja seda on ajaloolased ka varem külastanud.
Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 13. -16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco – kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Valitsejat nimetati Inkaks, teda peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks. Pealinnast 80 km kaugusel avastati 2003. aastal veel üks linn ja arvatakse, et seal on peidus veel inkade linnasid, mis hispaanlaste eest põgenedes maha jäeti.

3. Angkor Kambodžas. Linn oli kasutuses aastast 802 kuni 1431, linn vallutati ja rüüstati. Seal asub Angkor Wat, maailma suurim religioosne keskus. Pealegi näitavad sateliidipildid, et see oli suurim linn enne kapitalismi. Teisele kohale jääb maiade Tikal Guatemalas.

4. Memphis, Alam-Egiptuse pealinn loodi aastal 3100 eKr. Memphise alla kuulub suure Giza püramiidi kompleks.

5. Petra – kivisse raiutud hooned Jordaanias. Nabatealased austasid araabia jumalaid ja jumalannasid. Esimesed elanikud Petras elasid 14. – 13 saj eKr. 363. aasta maavärin lõhkus paljud majad ja veesüsteemi.

6. Palmira Süürias oli olemas hiljemalt 200 a eKr. 800. aastal inimesed hakkasid linna maha jätma. 6. sajandil vallutati islamiusuliste poolt. Linna tähtsaim ehitis on Baali tempel. Baal on semiidi tiitel ja aunimi, mis tähendab isandat ja mida on tarvitatud mitmete vana Lähis-Ida jumalate, vaimude ja deemonite kohta.

7. Pompeii Itaalias – vulkaanipurse algas 24 Augustil aastal 79 pKr.

8. 5.Aprillil 1909 ilmus Arizona Gazette’is artikkel kus detailselt kirjeldatakse Suures Kanjonis Colorado jõe ääres avastatud Egiptuse kultuuri sugemetega koobaslinna. Alles 2002. aastal taasavastati koopalinna sissepääs.

9. Amazonase vihmametsade kadunud linn. Linna seostatakse Peruu Pilve inimestega iidsest valge nahaga inimeste tsivilisatsioonist, mis pühiti minema haiguste ja sõja poolt 16. sajandil.

10. Osa muistsest Olontesest (Kreeka) on veetaseme tõusu tõttu mattunud vee alla, kuid kadunud linna varemeid on lahe läbipaistvas vees hästi näha.

11. Pueblo Grande jäeti maha aastal 1150.

12. Atlantist tuntakse tänu Platoni kirjeldustele sellest, kuid ei teata selle asukohta. Loe lähemalt.
– Connecticuti Hartford Ülikooli arheoloog Richard Freundi arvates asub see Lõuna-hispaania mudasel rannikul, kus mitmed linnad võisid mudaga merre vajuda.
Kariibi „Atlantise“ asukohta hoitakse saladuses.
– 2000. aastal leiti Mustast Merest Türgi ranniku lähistelt 90 meetri sügavuselt vee alt iidse linna varemed. Oletatakse, et mastaapne üleujutus soostas selle ala umbes 5000 a eKr. Arvatakse ka, et Vana Testamendi veeuputuse näol on tegemist just toonase üleujutuse kirjeldusega.
– 2004. aastal tuvastas üks Ameerika arhitekt kajaloodi abil Küprose ja Süüria vahel poolteise kilomeetri sügavusel vee all inimeste laotud müürid.
– 2007. aastal teatasid Rootsi uurijad, et linn asub hoopis Põhjameres Doggerbankil ja vajus vee alla pronksiajal.
– Tuntuim Atlantise asukoht on Santorini (Kreeka saar). Saare keskel asub maailma suurim tegev merevulkaan. Saar oli ringikujuline kuni ca 1500. aastal e.m.a. toimunud vulkaanipurskeni, mille tagajärjel vajus kaks kolmandikku saarest meresügavikku. Saarel võis olla Minose kultuur.
– Ühe versiooni kohaselt oli Atlantis iidne manner, millest hiljem tekkisid praegused mandrid.

Vt lisaks:
1. Kadunud linnade atlas : taasavastatud legendaarsed linnad.
2. Machu Picchu juurest paremale. Kadunud linna taasavastamine.
3. Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad.
4. 10 most amazing lost cities.