Muinasjuttude tõlgendamine III. Traditsioonitõlgendus

Kõige lihtsamini võiks traditsioonitõlgendust mõista vast nii – see on tõlgendus, et muinasjuttudesse on talletatud varasematel aegadel teadaolevad traditsioonid. See on huvitav, et kui ajalugu otsitakse reeglina arheoloogiast ja kirjalikest kroonikatest, siis ühe võimalusena on varasemat elu-olu võimalik tundma õppida läbi rahvapärimusena meieni kandunud muinasjuttude. Märksõna selle tõlgendusviisi juures on sõna – VANASTI. Inimestele on olnud oluline talletada kultuurimällu varasemaid kombeid ja huvitav rääkida üksteisele narratiive VANA aja kohta.

Seega – traditsioonitõlgendus on muinasjuttude tõlgendusviis, kus sümbolid, motiivid või sündmustik on tõlgendatavad uskumuste, rituaalide ja traditsioonidena.

Vennad Grimmid, kes 19. sajandil elavdasid muinasjuttude kogumist, tundsid huvi ka nende ajaloolise algvormi ja geograafilise asukoha kohta. Paljud uurijad (sealhulgas ka Uku Masing) on muinasjuttude ajaloolis-geograafilisel uurimisel teinud huvitavaid tähelepanekuid, näiteks meile teadaolev lugu printsessist herneteral on pärit islamiusu aladelt ja rääkis algselt sellest, et mõned naised on liiga kapriissed (vt http://www.folklore.ee/tagused/nr24/hernes.htm).

Ajaloolis-geograafiliseks uuringuks tuleb ka tunda teatud piirkonnale iseloomulikke traditsioone, nii võib traditsioonitõlgendust pidada vanimaks süstemaatiliselt kasutatavaks tõlgendusviisiks. Kui sotsiaalse tõlgenduse järgi räägiti muinasjutte, et tutvustada üksteisele sotsiaalseid norme, siis traditsioonitõlgenduse seisukohalt oli muinasjuttude, memoraatide, muistendite ja müütide edasirääkimine põhjendatud vajadusega edastada õpetust, kuidas suhtestuda üleloomulikuga (selle sõna nõrkusest räägin hiljem postitustes pealkirja all “Teaduse ja religiooni piiril”).

Näiteks:
– Kosijatelt nõutud katsumused võivad olla initsiatsiooniriituse elemendid.
– Riigi saamine printsessi kaudu võib olla viide matriarhaadile.
– Imesid tegevad abilised võivad omada viiteid teatud piirkondade jumalatele või jumalannadele.
– Kui sotsiaalse tõlgendusviisi abil tõlgendades on vampiir inimene, kelle läheduses teised väsivad (niiöelda võtab neilt energia ära), siis traditsioonitõlgenduse seisukohalt on tegemist surnuga, kes omab võimet mõjutada teatud moel elavaid ja neile reeglina kahju tuua.
– Kui sotsiaalse tõlgenduse seisukohalt võitis Tuhkatriinu printsi südame oma vooruslikkusega, siis traditsioonitõlgenduse seisukohalt näitab see tendentsi, kus prints pidi kaasa valima vanemate või muude tingimuste tõttu, asendumist armastusega põhjendatud suhte loomisega.
– Libahundiks muutumine (mis on pärit kütiajast ja oli siis positiivse tähendusega) toimus rituaali abil, kus libahundiks muutuja pidi kokku puutuma hundi nahaga. Rituaal on sageli seotud kiviga, vahel ka sellel või selle ümber tehtava lõkkega – mis võib olla viide ohvrikivil ohverdamise kommete kohta.
– Valjaste helistamine hobuse kutsumiseks metsast võib olla märk sümpateetilisest maagiast (kontaktis olnud esemete vahele jääb side).
– Muinasjuttudest võib leida vaimolendite kirjeldusi, sellest pikemalt postituses “Vaimolendi teisenemine Eesti folklooris“.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga